Päeval arsti juures, aga haigus on selleks korraks möödas, näidud normaalsed. Arst arvab, et teid olnuks huvitav näha siis, kui teil oli halb – aga ma ei saa ju öelda, et ma siis käisingi siin, aga teie vastuvõtus anti mulle aeg 27. aprilliks, mida saan sinna parata.
Pärast on tuju nii hea, et keeran harjumatust koosolekuruumist tulles valesti ja kaks sammu uksest sisse inimesele, kes on meil olnud alles mõni nädal ja alguses keeras mitu korda sisse minu uksest. Mina mõtlen: kes on mu toolile istunud? Kes on mu kuvarid teistpidi keeranud?, tema ütleb: „Ometi ükskord!!” Ja siis unustan ära töö tähtaja ja selle ülevaataja helistab, et kuule, täiesti erakordne, aparaat näitab, et sul on asi lõpetamata.
Raamatupood, apteek, õhtul restoran ex-Balkan.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment