Vaba päev, soe, päike. Joonistan. Hommikul poes (kus tuleb vastu lähedal elav läti töökaaslane), pärastlõunal keeletund.
Algul olen ukse taga, keegi teine õpetaja laseb sisse. Siis tuleb ka õps. Olen algul ainus. Täna on teemaks saksa kitš, nimelt üliproduktiivne lihtkirjanik Hedwig Courths-Mahler, kes avaldas eluajal 208 odavat armastusromaani, müüdud köidete arvu poolest populaarseim saksakeelne kirjanik, tema teostest on 130 trükis seniajani. 150. sünniaastapäeva puhul antud välja uustrükke, õpetaja kingib igaühele, saadab E-le ka, märgin, et tore, me saame hakata nüüd kodus lugema kumbki oma raamatust ette dialooge. Õps ei ole ise lugenud, ma sirvin ja itsitan, juba esimesel leheküljel ratsutatakse elevantidega. Köites on kaks romaani, kummagi taga on ka teemakohane toiduretsept. Väga praktiline.
Mul on ka kaasas fotokas, kavatsesin võtta äratulekul kunstfotosid, aga nüüd kannan käes kaht paksu roosade roosidega raamatut, ei saa. Tahan teha pilti, kuidas emma-kumma kohaliku lennufirma maanduv lennuk möödub raudteejaama riigivapiga tuulelipust; nüüd tean, mis ilmaga, mis kellaajal, kustkohast ja mis fookuskaugusega tuleb pilt võtta. Nali muidugi selles, et lennuk ilmub majade kohalt selja tagant ja äkki, aga Flightradari pilt võib olla mõne minuti taga.
No comments:
Post a Comment