Saan läbi uue raamatu „Kuressaare vanem ajalugu” (artiklikogumik), kus tagapool on mitmesuguseid koduloolaste kirjutisi, aga kohe algul on arheoloog Maarika Mägi mõtlemapanev artikkel Kuressaare nimest. Ta nimelt oletab, et Kuressaare nimi tuleb Saaremaa kui saare algsest nimest (Saaremaa oli ajalooliselt maakonna nimi) – ja see nimi oli Kuresaar, mis viitas mitte kurele (nagu seda on hiljem seletanud tavaliselt ekslik rahvaetümoloogia), vaid kurelastele*, mis Läänemere idakaldal (Saaremaa, Kuramaa) tähendas eri etnilise päritolu, kuid sarnaste kommetega merdsõitvat rahvast nagu lääne pool pisut varem nimetus „viiking” teisi samalaadseid rahvaid. Samuti räägib artikkel, et Saaremaa ajaloolist rannajoont, asustust ja teedevõrku arvestades oli viikingiaegne Lõuna-Saaremaa suur sadamakeskus Upa juures nüüdseks maatõusu ja -paranduse tõttu kadunud Sikassaare lahes ning taanlaste 1222. a linnus sai olla ainult praeguse Kuressaare linna territooriumil, mis tungis sel ajal pika neemikuna selle sadamakohani viinud lahesuu ette, aga selle konkreetseid jälgi seni loodusest leitud ei ole.
[* Hilisem täpsustus: sama mõte on juba 1931 ilmunud raamatus Illustrierter Führer durch Oesel und Arensburg ja sama laoga trükitud lühendatud variandis (reklaamideta, lõpus ei ole aadresse ega sõiduplaane) Führer durch Oesel und Arensburg. Kust nad on selle võtnud, ma ei tea. Ainus Saaremaa ajaloo raamat, mille kasutamist tekstis mainitakse, on Körberi Ösel einst und jetzt, aga seal seda ei ole.]
No comments:
Post a Comment