Lendan vara hommikul kodumaile.
Seekord olen uurinud kaarti ja jätnud meelde metsi ja orientiire kaugemale kui varem. Sellest ei ole suurt kasu, sest lennuk tõuseb pilvede kohale ja pilved lõpevad järsku alles kohas, kus maastiku järgi võiks arvata, et see on Hamburgi põhjapoolne äärelinn (Elbe, sadam*, Alster ega isegi lennuväli pilve alt ei paista). Sealt paarkümmend kilomeetrit edasi, veidi enne merd, lendame üle suurevõitu linna. Leian, et see peab olema Lübeck, ja võtan välja fotoka ja seda tagurpidi vastu akna ülaserva hoides üritan pildistada otse alla:
 |
| Lübecki seitse torni päikesetõusul |
* Hamburgi sadam – või õigemini selle üks nurk – figureeris kutsehariduslikus arvutimängus „Tüürimees”, mis oli igavam kui teine kutsehariduslik arvutimäng „Kraanajuht” ning palju igavam kui „Õhkija”, mis oli koguni nii raske, et lõpuni mängida ei osanud. Sarja mängu „Kiirabijuht” ma näinud ei ole, aga interneti andmeil olnud see igav. Tüürimehe mängus juhiti konteinerilaeva mitte suure roolirattaga, vaid kahe-kolme väikese nupuga, nagu see tänapäeval käib, ja mul on eriti eredalt meeles vasakpööre Köhlbrandilt Põhja-Elbele, kui paremalt tuli mööda Elbet teine pikk laev ja kõigi juhtimisponnistuste kiuste võis kümme minutit jälgida, kuidas piinava aeglusega, aga täiesti vääramatult läheneb „minu” laeva vöör teise laeva keskkohale ning seda lõpuks kolina saatel ka rammib.
No comments:
Post a Comment