Pantomiim umbkeelsele koristajale: „Ülemus läks juba koju.” (Ei ole minu mõte.)
Aga mul endal tuleb mõte, et aknaaluse jõe nimi oleks eesti keeles Lepajõgi.
31.10.17
30.10.17
E, 3830. päev: kell õigeks
Panin viimati õigeks juulis Eestist tulles; kolme kuuga on ette läinud 25 s.
29.10.17
P, 3829. päev: talveaeg
Mõistame seda alles pärast hommikusöögijärgset uinakut.
28.10.17
L, 3828. päev: fotoseminar, ooper
Mul puuduvad sellest päevast märkmed ja nüüd ligi pool aastat hiljem meenutan lühidalt. On järjekordne röövlindude pildistamise seminar mäetaguses linnupargis, algusega kl 10.00. Vahepeal on nädalaga tulnud sügis, udu ja rõskus, alles paar nädalat tagasi oli suur suvi.
Kuivõrd otse on ainult 28 km, aga rong läheb kaarega ja ligi kolm tundi, teen sellise erakordse lükke, et lähen päev varem ja ööbin linnakese parimas hotellis!! Nii et poole seitsme asemel saan õue astuda alles veerand kümme. Ükskord oli üritusel üks hollandlane, kes rääkis, kuidas ta hakkas Hollandist sõitma kell seitse; mina ka, mina ka, aga samast teiselt poolt mäge.
Rongide liigagara klappimise tõttu – ümberistumise teised rongid, mis muidu väljuvad liiga vara, hilinevad ja jõuan nendele ilusti – läheb reedel minek ja laupäeval tulek plaanitust ladusamalt ja reedel olen hotellis kohal väga vara. Linna peale ei lähe, poed on linnakeses lahti kümneni, halloweenipidude kisa kostab ka nurga taha Püksi tänavale, kuhu poole vaatab toa aken (teise inimese tuppa muidugi). Muidugi see uks, kust üritan algul siseneda, ei ole õige, ja muidugi õigest uksest sisenedes ei leia ma töötajaid eest; on üks ettekandja, kes ei tea mu broneeringust midagi (aga hommikul on vastuvõtus omanik, kes on broneeringu vahepeal üles leidnud). Hotell on kokku ehitatud mitmest majast, oletatavasti on mõni kapitaalsein keskaegne, toani viib umbes selline käik (ma nüüd pool aastat hiljem trepiastmete täpset arvu enam ei mäleta): algul fuajeest keerdtrepp vasakul paremale üles pool tiiru (14 astet), siis jõnks vasakule, aste alla, siis kitsas koridor, ümber nurga vasakule, veidi laiem koridor, siis T-kujuline esik, paremale, kohe vasakule, 8 astet alla, 15 astet teisest keerdtrepist üles. Kõik mööda kolisevat puitpõrandat ja -treppi.
Tuba on pööningukamber, puhkan, vaatan telekat, käin söömas. Hotelli restorani ports on nagu Loriot’s, sieht sehr übersichtlich aus, võtan ka magustoidu, arve on rohkem kui kahel inimesel Kella kõrtsis.
Telekas on mingi lahe „South Parki” osa (ei mäleta enam, mis), üks algupärane saksa sketšisaade (kus näiteks naisterahvas lebab haiglavoodis ja ütleb tõsisel häälel ja näol murelikule meesterahvale, et tal on nüüd haiglas olnud aega elu üle ja nende suhte üle jne järele mõelda … aga ta ei mõelnud, vaid tegi ristsõnu). On ka kanal ARTE Concert, kus, nagu ikka, on väärtmuusika kontsert. Satun sellele keerama üsna alguses ja niiviisi vaatan poolteist tundi …kontserti „Rammstein in Paris”!!
Linnupargis täheldan, et tuttaval naisfotograafil on täpselt sama lainurk kui mul (Toki 11–16 mm f/2,8); üritan püüda kaadrisse sellega maanduvat „ristipoega” Jimmit; vahepeal leban isegi pinkide vahel maas, selili, aga palju midagi ei õnnestu. Pargi omanik räägib, kuidas üksaasta vajus linnulennutuslava piltnike raskuse all kokku; keegi ei muretse, saksa fatalism vast. Nimetab raisakotkast „lendavaks telliskiviks” – kui kotkas üldiselt jälgib, kuhu maandub (sest saakloom läheks muidu liiga katki), on raisakotka saakloom juba surnud ja sellel ei ole sooja ega külma, kuidas raisakotkas maandub, mistõttu raisakotkas eriti ei vali, kuhu täpselt maandub ja piltnikud vaadaku ette. Jimmist väljub maandumisel kerge pahvak laibalõhna ja tolmu; talle üldiselt selline tähelepanu suurt ei meeldi, vahib kahtlustaval pilgul.
Muidu on etteasted samalaadsed kui muidu; teen varsti valmis mõne pildi, mida saata korraldajatele, aga ülejäänud pildid jäävad tegemata piltide järjekorda (enne vaja saada valmis kadunud fotode taastamine, siis alles vaatame edasi). Mistõttu lähevad meelest, kes linnud lendasid. Tuleb järgmine kord teipida fotoka külge paber ja märkida kohe, mis kellast kes. Järgmine kord võtan kaasa ka suure 120 –400 mm telesuumi asemel uuesti väikse 150 mm tele – seljavalu vähem, efekti rohkem.
* * *
Aga õhtul kodus tolmused pildistamisrõivad ült ja kontserdirõivad selga – kontserdisaalis kantakse kontsertesituses ette Janáčeki ooper kavalast rebasest. Stoori jääb mõneti arusaamatuks (see on vist tšehhi keeles, mitu esinejat etendab mitut osa), aga mitu esinejat on meeldejäävalt head. Konnade koori esindab kohalik poistekoor, kus on ka duett, mille esitajad maha istudes selge kergendusega ohkavad. Mõelge ise, oled algklasside poisike, laulad koos teise samasugusega, laval on orkester ja hulk lauljaid, ees haigutab sügav saal, millest särab vastu kolm tuhat silma.
Kuivõrd otse on ainult 28 km, aga rong läheb kaarega ja ligi kolm tundi, teen sellise erakordse lükke, et lähen päev varem ja ööbin linnakese parimas hotellis!! Nii et poole seitsme asemel saan õue astuda alles veerand kümme. Ükskord oli üritusel üks hollandlane, kes rääkis, kuidas ta hakkas Hollandist sõitma kell seitse; mina ka, mina ka, aga samast teiselt poolt mäge.
Rongide liigagara klappimise tõttu – ümberistumise teised rongid, mis muidu väljuvad liiga vara, hilinevad ja jõuan nendele ilusti – läheb reedel minek ja laupäeval tulek plaanitust ladusamalt ja reedel olen hotellis kohal väga vara. Linna peale ei lähe, poed on linnakeses lahti kümneni, halloweenipidude kisa kostab ka nurga taha Püksi tänavale, kuhu poole vaatab toa aken (teise inimese tuppa muidugi). Muidugi see uks, kust üritan algul siseneda, ei ole õige, ja muidugi õigest uksest sisenedes ei leia ma töötajaid eest; on üks ettekandja, kes ei tea mu broneeringust midagi (aga hommikul on vastuvõtus omanik, kes on broneeringu vahepeal üles leidnud). Hotell on kokku ehitatud mitmest majast, oletatavasti on mõni kapitaalsein keskaegne, toani viib umbes selline käik (ma nüüd pool aastat hiljem trepiastmete täpset arvu enam ei mäleta): algul fuajeest keerdtrepp vasakul paremale üles pool tiiru (14 astet), siis jõnks vasakule, aste alla, siis kitsas koridor, ümber nurga vasakule, veidi laiem koridor, siis T-kujuline esik, paremale, kohe vasakule, 8 astet alla, 15 astet teisest keerdtrepist üles. Kõik mööda kolisevat puitpõrandat ja -treppi.
Tuba on pööningukamber, puhkan, vaatan telekat, käin söömas. Hotelli restorani ports on nagu Loriot’s, sieht sehr übersichtlich aus, võtan ka magustoidu, arve on rohkem kui kahel inimesel Kella kõrtsis.
Telekas on mingi lahe „South Parki” osa (ei mäleta enam, mis), üks algupärane saksa sketšisaade (kus näiteks naisterahvas lebab haiglavoodis ja ütleb tõsisel häälel ja näol murelikule meesterahvale, et tal on nüüd haiglas olnud aega elu üle ja nende suhte üle jne järele mõelda … aga ta ei mõelnud, vaid tegi ristsõnu). On ka kanal ARTE Concert, kus, nagu ikka, on väärtmuusika kontsert. Satun sellele keerama üsna alguses ja niiviisi vaatan poolteist tundi …kontserti „Rammstein in Paris”!!
Linnupargis täheldan, et tuttaval naisfotograafil on täpselt sama lainurk kui mul (Toki 11–16 mm f/2,8); üritan püüda kaadrisse sellega maanduvat „ristipoega” Jimmit; vahepeal leban isegi pinkide vahel maas, selili, aga palju midagi ei õnnestu. Pargi omanik räägib, kuidas üksaasta vajus linnulennutuslava piltnike raskuse all kokku; keegi ei muretse, saksa fatalism vast. Nimetab raisakotkast „lendavaks telliskiviks” – kui kotkas üldiselt jälgib, kuhu maandub (sest saakloom läheks muidu liiga katki), on raisakotka saakloom juba surnud ja sellel ei ole sooja ega külma, kuidas raisakotkas maandub, mistõttu raisakotkas eriti ei vali, kuhu täpselt maandub ja piltnikud vaadaku ette. Jimmist väljub maandumisel kerge pahvak laibalõhna ja tolmu; talle üldiselt selline tähelepanu suurt ei meeldi, vahib kahtlustaval pilgul.
Muidu on etteasted samalaadsed kui muidu; teen varsti valmis mõne pildi, mida saata korraldajatele, aga ülejäänud pildid jäävad tegemata piltide järjekorda (enne vaja saada valmis kadunud fotode taastamine, siis alles vaatame edasi). Mistõttu lähevad meelest, kes linnud lendasid. Tuleb järgmine kord teipida fotoka külge paber ja märkida kohe, mis kellast kes. Järgmine kord võtan kaasa ka suure 120 –400 mm telesuumi asemel uuesti väikse 150 mm tele – seljavalu vähem, efekti rohkem.
* * *
Aga õhtul kodus tolmused pildistamisrõivad ült ja kontserdirõivad selga – kontserdisaalis kantakse kontsertesituses ette Janáčeki ooper kavalast rebasest. Stoori jääb mõneti arusaamatuks (see on vist tšehhi keeles, mitu esinejat etendab mitut osa), aga mitu esinejat on meeldejäävalt head. Konnade koori esindab kohalik poistekoor, kus on ka duett, mille esitajad maha istudes selge kergendusega ohkavad. Mõelge ise, oled algklasside poisike, laulad koos teise samasugusega, laval on orkester ja hulk lauljaid, ees haigutab sügav saal, millest särab vastu kolm tuhat silma.
27.10.17
R, 3827. päev: rahvaluule
Saan läbi rahvaluuleteose „Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis”. Autor tuntud rahvaluuleteadlane Oskar Loorits, aga materjal on ainult aastaist 1940–1944 ehk seega võrdlemisi napp.
26.10.17
N, 3826. päev: neljapäev
Ei, oota, see eilne pangaskäik vist ikka ei olnud voodi jaoks raha võtmiseks (kirjutan märkmeid lahti märtsis, eilse kohta oli ainult „tulutult pangas”, tänase kohta on „pangas”). Et jõuan hommikul enne tööd kohale, aga seal öeldakse, et tähtis telefonikõne, oodake 15 minutit; ma siis ootan, jalutan, vaatan vareseid. — Jajah, see oli mingi allkirja andmiseks, mille pidi andma enne 31. oktoobrit.
Päeval taksoga keelekursusele. Tagasi bussiga: väga kiiresti bussipeatusse, aga see on tõstetud 100 m kaugemale. Oma otsebussi peale ei jõua, tulen järgmisega (mis sõidab kiiremini) järele, vanadekodu juures saab kätte, aga ma loll mõtlen, et mis ma seal lähen, lähen ülejärgmises, sest järgmises sebib linnaliinibussile tavaliselt rohkem inimesi peale. Aga krt, järgmise peatuse eel on väike ummik ja linnaliinibuss sõidab kaugele.
Tellin uue aastapileti. Viskan õuna kogemata ära.
Saan siis hoiatuse, et olen puudunud keelekursuselt liiga palju (olen 1 kord ja tõendiga!), käige paremini kohal, muidu visatakse välja. Aga midagi, 2 minutit hiljem saan 10 kalendriteadet, et koolitus tühistatud, ja teate, et mind on kursuselt välja visatud, mispeale kirjutan muidugi protestikirja, sest põhimõtteliselt nuheldakse mind teiste inimeste tegemata asjade eest, sest kutse kummalegi kursusele sain hilinemisega, nii et ma ei saa olla kuidagi süüdi, et mind kumbki esimene kord kohal ei olnud, rääkimata praeguse kursuse algusest, mil olin teisel:
Päeval taksoga keelekursusele. Tagasi bussiga: väga kiiresti bussipeatusse, aga see on tõstetud 100 m kaugemale. Oma otsebussi peale ei jõua, tulen järgmisega (mis sõidab kiiremini) järele, vanadekodu juures saab kätte, aga ma loll mõtlen, et mis ma seal lähen, lähen ülejärgmises, sest järgmises sebib linnaliinibussile tavaliselt rohkem inimesi peale. Aga krt, järgmise peatuse eel on väike ummik ja linnaliinibuss sõidab kaugele.
Tellin uue aastapileti. Viskan õuna kogemata ära.
Saan siis hoiatuse, et olen puudunud keelekursuselt liiga palju (olen 1 kord ja tõendiga!), käige paremini kohal, muidu visatakse välja. Aga midagi, 2 minutit hiljem saan 10 kalendriteadet, et koolitus tühistatud, ja teate, et mind on kursuselt välja visatud, mispeale kirjutan muidugi protestikirja, sest põhimõtteliselt nuheldakse mind teiste inimeste tegemata asjade eest, sest kutse kummalegi kursusele sain hilinemisega, nii et ma ei saa olla kuidagi süüdi, et mind kumbki esimene kord kohal ei olnud, rääkimata praeguse kursuse algusest, mil olin teisel:
- 15. IX: teen tasemetesti
- 22. IX: ei tea, et on FR 05 tund
- 28. IX: saan kutse kursusele FR 05
- 29. IX: FR 05 tunnis kohal
- 6. X: FR 05 tunnis kohal, tunni järel viiakse üle kursusele FR 04, päev ja koht teadmata
- 10. X pärastlõuna: ei tea, et on FR 04 tund, saan kutse kl 14.37, töökoormuse tõttu minna ei saa.
- 13. X: annan sisse paberi, et 17. X tunnist puudun
- 17. X: FR 04 tund, puudun
- 24. X: FR 04 tunnis kohal
25.10.17
K, 3825. päev: pangas
Pangas, tulutult – ükspäev tuuakse uus voodi, millest on tasutud ainult ettemaks, ülejäänud tuleb anda toojatele kohapeal sulas, aga päris sellist summat ma seinast ei saa. Jõuan kõik kenasti pangakontorisse ja, aga just hetkel, kui avaneb uks, meenub, et see kontor on sularahata, ja pean ikkagi reisima jaama juurde suurde kontorisse.
X 2015 piltide seas on ka kooli kokkutuleku pildid, millest eksportisin valiku ainult FB jaoks ja nüüd olen nagu eesel kahe heinakuhja vahel: kas võtta säilitatavaks pildiks FB-eksport (eksporditud jpeg-kvaliteediga 75%, mis on üldiselt nagu udukogu; pikem külg on ainult 720 px, nii et hea tahtmise juures saab aru, kes on pildil; aga värvid ja heledus paigas) või eelvaate eksport (üldiselt 1440 px pikem külg, seega teravam ja näod äratuntavad; aga värvid ja heledus paigas ei ole). Mõni eelvaade on 360 × 240 px, seal midagi valida ei ole, FB-eksport tuleb nimetada ümber ja säilitada. FB-eksportidega on ka häda, et nendega ei läinud kaasa metaandmeid, mis tuleb käsitsi taastada (aeg, koht, märksõnad). Avastasin ka, et normaalselt koos metaandmetega eksporditud fotodel on alles ka kaameraandmed (ava, säriaeg, ISO, kaamera, objektiiv, fookuskaugus jne).
X 2015 piltide seas on ka kooli kokkutuleku pildid, millest eksportisin valiku ainult FB jaoks ja nüüd olen nagu eesel kahe heinakuhja vahel: kas võtta säilitatavaks pildiks FB-eksport (eksporditud jpeg-kvaliteediga 75%, mis on üldiselt nagu udukogu; pikem külg on ainult 720 px, nii et hea tahtmise juures saab aru, kes on pildil; aga värvid ja heledus paigas) või eelvaate eksport (üldiselt 1440 px pikem külg, seega teravam ja näod äratuntavad; aga värvid ja heledus paigas ei ole). Mõni eelvaade on 360 × 240 px, seal midagi valida ei ole, FB-eksport tuleb nimetada ümber ja säilitada. FB-eksportidega on ka häda, et nendega ei läinud kaasa metaandmeid, mis tuleb käsitsi taastada (aeg, koht, märksõnad). Avastasin ka, et normaalselt koos metaandmetega eksporditud fotodel on alles ka kaameraandmed (ava, säriaeg, ISO, kaamera, objektiiv, fookuskaugus jne).
24.10.17
T, 3824. päev: uus prantsuse keel
Uus prantsuse keel. Täitsa tore on. Kõik on umbes minu tasemel, õpetaja sõbralik.
Fotode taastamisest valmib IX 2015 kaust, alles on 98% pilte, põhiliselt kaunid vaated 20. IX 2015 matkalt.
Järgmine kaust on X 2015, milles on alles ka paljusid kustutamisele määratud pilte, millest Lr ekstraktis truisti eelvaated ja mis tuleb mul nüüd kustutada tükkis kadunud algse failiga. Aga edasi peaks minema kergemaks, sest XI ja XII 2015 on valmis, III 2016 on kõige ligi 3000 võttega tervikuna alles ning suvest 2016 edasi on üha rohkem algseid faile alles (ühe kaameraga alates IV 2016, teisega alates VII 2016, vahepealt paar nädalat X 2016 jälle puudub jne).
Fotode taastamisest valmib IX 2015 kaust, alles on 98% pilte, põhiliselt kaunid vaated 20. IX 2015 matkalt.
Järgmine kaust on X 2015, milles on alles ka paljusid kustutamisele määratud pilte, millest Lr ekstraktis truisti eelvaated ja mis tuleb mul nüüd kustutada tükkis kadunud algse failiga. Aga edasi peaks minema kergemaks, sest XI ja XII 2015 on valmis, III 2016 on kõige ligi 3000 võttega tervikuna alles ning suvest 2016 edasi on üha rohkem algseid faile alles (ühe kaameraga alates IV 2016, teisega alates VII 2016, vahepealt paar nädalat X 2016 jälle puudub jne).
23.10.17
E, 3823. päev: kiri
Tubli tunni pusin kirjutada lehekülge saksakeelset kirja, et tulen laupäeval fotoseminarile.
22.10.17
P, 3822. päev: pühapäev
Kell 9 hommikul kõnnib tänaval pasunakoor.
Õhtul hiinakas, meid juba mäletatakse. Ainsad kunded n-ö statsionaaris.
Õhtul hiinakas, meid juba mäletatakse. Ainsad kunded n-ö statsionaaris.
21.10.17
L, 3821. päev: uus kraan, mängupõrgu
Poest koeratoitu, torujuppe, lilli. Teine kord: tange. Tiba liiga suure tihendi tõttu puhkeb peaaegu perekonnatüli. Jätan kraani parandamise sinnapaika (Gott sei Dank, et kohalikus rauapoes müüakse veel nii arhailisi kraanitilasid, muudkui keera vana ära ja ürita keerata asemele uus), et lähen lõunauinakule – seal aga tuleb hea mõte proovida kuivalt. Nimelt oli jamps selles, et oma tund aega üritasin – valamu ees põlvitades, lõug valamus – kohale keerata tila kohal hoidvat mutrit, aga see ei võtnud. Lõunauinakul tuli mõte proovida, kas ilma tihendita võtab – võttis, mispeale selgus, et tihend on pool millimeetrit liiga suur (jälle!) ja seda tuleb väiksemaks lihvida. Pärast mida sai kraan paika. Kuigi paigaldamiseks tuli seinast võtta vana väga kole riiul, aga seda tagasi panna ei saa muidu kui tila painutades (mis vana tilaga oli ka tehtud). Vana tila purustusi lähedalt ja kuivalt nähes mõistan, kui hästi kõik lõppes. Muide, ega see ligikaudu 6 kg kaaluv uks (selgapidi kokku kleebitud kaks 3 mm peeglit; klaas ongi raske) mujalt purunenud kui veidi nurgast, mis tabas kraani. Kleebin ukse tagasi kapi ette, aga saab veidi viltu, kapp enam kinni ei käi. Nüüdseks on kapi kolmest uksest kukkunud eest kaks (hinge kinnitanud liimpadi oli kaotanud liimuvuse).
* * *
„Monopoly”, saame targemaks:
* * *
„Monopoly”, saame targemaks:
- et perekonnarahu huvides ei saa mängida enda nimel
- et „Monopolyt” ei saa mängida viisakalt (nt „ma seda tänavat ei osta, osta parem Sina, saad sinna maju ehitada”, sest selle tulemuseks ehitab teine mängija sinna maju ja reeglite järgi tõuseb siis üür mitmekümnekordseks, mida viisakas olnud mängija peab tasuma iga kord, kui tema nupp mõnel sellisel ruudul peatub)
- et „Monopolyt”, nagu iga keerukate reeglitega mängu, peab harjutama (ja ideaalis peaks reeglid enne mängimist läbi lugema, et ei oleks pärast avastusi stiilis „me tegime praegu nii, aga reeglite järgi tuleb teha hoopis naa, järgmine kord teeme õigesti”)
20.10.17
R, 3820. päev: vaba langemine
Hommikul, just kui hakkan habet ajama ja avan vannitoas peeglikapi, kukub selle uks eest. Instinktiivne reaktsioon on suruda seda küünarnukiga tagasi seina poole, sest peast käib läbi mõte, et kui see kukuks valamusse, oleksid tükid taga, aga valamu all on minu jalad. (Õnneks seda mõtet ei käi, mis saaks, kui kukuks valamust üldse mööda… jube.) Uks tabab suure paugu saatel kraani, peatub seal minu küünarnuki toel, ja kraanist kerkib lõbus purskkaev. Teibin purskkaevu kinni, ajan habeme vannikraanist vett võttes ja lähen tööle.
Päeval unustan jälle keeletunni ära (sest „täna on ju teisipäev”).
Saan läbi lustaka pildiraamatu Der siebente Bruder: oder Das Herz im Marmeladenglas (see on saksa tõlge, originaali norra keelt ma ei oska).
Päeval unustan jälle keeletunni ära (sest „täna on ju teisipäev”).
Saan läbi lustaka pildiraamatu Der siebente Bruder: oder Das Herz im Marmeladenglas (see on saksa tõlge, originaali norra keelt ma ei oska).
19.10.17
N, 3819. päev: väärtarhitektuur
Enda köha peale ärganuna ja tunnike mitte uinununa tuli mõte, kuidas sobitub Gehry tähelepanek, et hoonetest 2% on arhitektuur ja ülejäänud 98% on selge p..k, rohkete uushoonetega kanti, kus töötan. Mjaa, seal on ainus arhitektuuriväärtusega hoone uus katlamaja.
(Ja selle kirjutamisest on nii palju aega möödas – praegu on märts 2018 –, et vahepeal on valminud teine pilku püüdev ja vääriv ehitis: veetorn…)
Tagasi tööl; unustan päeval keeletunni ära (sest „täna on ju esmaspäev”).
(Ja selle kirjutamisest on nii palju aega möödas – praegu on märts 2018 –, et vahepeal on valminud teine pilku püüdev ja vääriv ehitis: veetorn…)
Tagasi tööl; unustan päeval keeletunni ära (sest „täna on ju esmaspäev”).
18.10.17
K, 3818. päev: haige
Kodus terve päeva voodis pikali.
17.10.17
T, 3817. päev: haige
Kolehaisvas taksos arsti juurde. Mul läheb süda peaaegu pahaks, ei saa aru, millest, aga E-l läheb peaaegu ka – selge, takso haisust!
Arst sedastab külmetuse ja annab tervelt kaks vaba päeva. Tööl praegune toanaaber rääkis, et keegi saanud ükskord kopsupõletikuga kolm. Esmaspäev ja teisipäev oli mul ametlikult puhkus ja ette minnes öeldagu, et sain ametlikult haige oldud puhkusepäeva tagasi.
Jalutuskäik mõjub hästi.
* * *
Saan läbi Körberi Saaremaa-teose viimase, III köite, mis ilmus postuumselt ja mille pealkirjast üks kihelkond kogemata unustati (Ösel einst und jetzt. Dritter Band: Die Kirchspiele Mohn, [Peude,] St. Johannis, Karmel, Kergel, Karris und Runö; esmatrükk 1915, faksiimiletrükk 1975).
Arst sedastab külmetuse ja annab tervelt kaks vaba päeva. Tööl praegune toanaaber rääkis, et keegi saanud ükskord kopsupõletikuga kolm. Esmaspäev ja teisipäev oli mul ametlikult puhkus ja ette minnes öeldagu, et sain ametlikult haige oldud puhkusepäeva tagasi.
Jalutuskäik mõjub hästi.
* * *
Saan läbi Körberi Saaremaa-teose viimase, III köite, mis ilmus postuumselt ja mille pealkirjast üks kihelkond kogemata unustati (Ösel einst und jetzt. Dritter Band: Die Kirchspiele Mohn, [Peude,] St. Johannis, Karmel, Kergel, Karris und Runö; esmatrükk 1915, faksiimiletrükk 1975).
16.10.17
E, 3816. päev: vaba päev
Teine naaberlinn, kaubamaja, raamatupood, plaadipood.
Kella kõrtsis on ettekandjaile tekkinud nimesildid.
Aga hommikul selgus, et mul on ikka külmetus, mitte allergia, ja see ilmneb eriti ilmekalt söömise ajal, kui poole friikartuli pealt söögiisu totaalselt kaob.
Kella kõrtsis on ettekandjaile tekkinud nimesildid.
Aga hommikul selgus, et mul on ikka külmetus, mitte allergia, ja see ilmneb eriti ilmekalt söömise ajal, kui poole friikartuli pealt söögiisu totaalselt kaob.
15.10.17
P, 3815. päev: pühapäev
Mäetaguses naaberlinnas. Algul söömas (elamus ei ole enam sama hea kui paar korda varem) ja siis linnupargis.
14.10.17
L, 3814. päev: laupäev
Täna on 20 °C, päike paistab nagu pöörane.
Nivade poodi lammutatakse (lõpuks, see hoone on olnud avariilises seisundins kogu aja, mil seda tean).
VIII 2015 fotodest on säilinud 99%. 8 liigset kuu algusest olid märgitud kustutatavaks, kuid jäänud kustutamata ja moonutavad nüüd perfektset statistikat.
Kaks korda poes, kumbki kord tolmuimejale uus tagafilter (mõlemal korral vale). Pärast hiinakas.
Nivade poodi lammutatakse (lõpuks, see hoone on olnud avariilises seisundins kogu aja, mil seda tean).
VIII 2015 fotodest on säilinud 99%. 8 liigset kuu algusest olid märgitud kustutatavaks, kuid jäänud kustutamata ja moonutavad nüüd perfektset statistikat.
Kaks korda poes, kumbki kord tolmuimejale uus tagafilter (mõlemal korral vale). Pärast hiinakas.
13.10.17
R, 3813. päev: reede
Päeval söömas, kus on lärmi 69 dB. Õhtul pügalas.
12.10.17
N, 3812. päev: tund ja teater
Päeval keeletund, õhtul lahe teater (kaks näitlejat näitlemas, et nad näitlevad, ja koll).
11.10.17
10.10.17
T, 3810. päev: teisipäev
Kell 10.17 saan teate, et mind pandi uuele prantsuse keele tasemele, FR 3, kohe seejärel, et vabandust, FR 4, aga kohti ei ole. Aga koht peagi leidub, 14.32 saan kutse uuele kursusele, mis algas üle tunni tagasi ja kuhu minna ma küll ei saa, sest see kestab palju kauem kui mul täna kavas kohal olla. Loodetavasti asjaolu, et inime saab kursusekutse miinus-ühetunnise etteteatamisega, vabandab, miks teda seal ei ole.
Pärast tööd suveniiripoes salli ostmas, osalise kaugjuhtimisega, sest ma ei tea, kus poenurgas sall on.
Sellega tagasimarss elutoataolisse restorani endise tehasekontori taga, kus on endise toanaabri vaikne, aga kurvavõitu lahkumisõhtu.
Pärast tööd suveniiripoes salli ostmas, osalise kaugjuhtimisega, sest ma ei tea, kus poenurgas sall on.
Sellega tagasimarss elutoataolisse restorani endise tehasekontori taga, kus on endise toanaabri vaikne, aga kurvavõitu lahkumisõhtu.
9.10.17
E, 3809. päev: esmaspäev
Öösel selguvad valimiste tulemused ja saab teada, et meie vald ei ole see, kus oleks – nagu ütleb laulusalm – „pesa teinud punased”.
* * *
Nagu mitu korda varemgi, olen ekslikult arvanud, et see või teine muidu-ja-FB-tuttav on mõistlik inime; ta ütleb vaidluse peale ise must valgel, et elab fantaasiamaailmas (küll sõnastuses, et seda elavat „kõik inimesed”, every true Scotsman: mina ei ela). Paneb inime internetti üles faktivigadega mõtteavalduse, julgegu lugeda ka, mis on selles valesti, ja „teiste mõtlemisviisidega arvestamisele” üleskutsumisel (see on tavaline argument, kui muud öelda ei oska) võiks alustada iseendast. Ja paraku jääb mulle meelde, kes solidaarsusest kirjutajaga soovib mu peale oksendada.
* * *
* * *
Nagu mitu korda varemgi, olen ekslikult arvanud, et see või teine muidu-ja-FB-tuttav on mõistlik inime; ta ütleb vaidluse peale ise must valgel, et elab fantaasiamaailmas (küll sõnastuses, et seda elavat „kõik inimesed”, every true Scotsman: mina ei ela). Paneb inime internetti üles faktivigadega mõtteavalduse, julgegu lugeda ka, mis on selles valesti, ja „teiste mõtlemisviisidega arvestamisele” üleskutsumisel (see on tavaline argument, kui muud öelda ei oska) võiks alustada iseendast. Ja paraku jääb mulle meelde, kes solidaarsusest kirjutajaga soovib mu peale oksendada.
* * *
Ja läheb inime vara tööle, aga arvutis ei ole voolu.
8.10.17
P, 3808. päev: valimas
Oleme jaoskonnas kohal 8.07, tuleb ja läheb palju inimesi, P–S-tähe ukse taga on koguni saba.
* * *
Avastan, et esiteks puudub mu u 3300 sellist teada-tuntud muistist nagu Kuressaare linnust kujutava foto seas selline, mis selgesti kujutaks ärkli NW-poolset külge, ja sealtpoolt vaateid otsides tuvastan, et vana (1985–2014) ärkli katus oli teistsuguse profiiliga (sirge hari, esikülje katusel kaks eri kallet; uuel on kitsama, tornipoolse osa katusehari madalam, aga sama kaldega). Mis muidugi tähendab, et jooniste ärkliga teatmefotosid tuleb vaadata kriitilise pilguga ja praakida välja <2015 fotod.
* * *
Avastan, et esiteks puudub mu u 3300 sellist teada-tuntud muistist nagu Kuressaare linnust kujutava foto seas selline, mis selgesti kujutaks ärkli NW-poolset külge, ja sealtpoolt vaateid otsides tuvastan, et vana (1985–2014) ärkli katus oli teistsuguse profiiliga (sirge hari, esikülje katusel kaks eri kallet; uuel on kitsama, tornipoolse osa katusehari madalam, aga sama kaldega). Mis muidugi tähendab, et jooniste ärkliga teatmefotosid tuleb vaadata kriitilise pilguga ja praakida välja <2015 fotod.
7.10.17
L, 3807. päev: taastan fotosid
Täna valmib suure, algselt 1862 fotoga VII 2015 fotode kausta taastamine, mida tegin mitu nädalat. Päästetud on fenomenaalne 95% piltidest (hävinud CR2-failide asemel sama kellaaja, võttekoha ja märksõnadega eelvaated või algupärased ekspordid, kusjuures kõike peale eelvaadete ekspordi peab tegema käsitsi). Puuduv 5% näivad olevat pildid, mis olid kaustas märgitud kustutatavaks, aga mis jäid seoses kataloogi hävimisega VIII 2015 kustutamata; mõnest teen kuvahõive, aga paljud tarbetud ka kustutan. Igatahes ma ei mäleta, et Lr-st puudunuks kausta ühegi pildi eelvaade. Osaliselt kestis VII 2015 piltide taastamine nii kaua ka sellepärast, et pilditöötlus oli kataloogi hävimisel alles pooleli; edasi läks kogu aur eelmisest varukoopiast saadik tehtu taastamisele ja siis tulid järgmised pildid peale.
Järgmine kaust (VIII 2015) on väiksem, ainult 782 pilti ja pühapäeva õhtuks on neist pooled taastatud(tänu sellele, et neist paarsada on linnukaamera võtted, mille taastatud eelvaate (jpeg) arvab Lr impordil algseks failiks (jpeg) ja nende metaandmeid sudida vaja ei ole).
Järgmine kaust (VIII 2015) on väiksem, ainult 782 pilti ja pühapäeva õhtuks on neist pooled taastatud(tänu sellele, et neist paarsada on linnukaamera võtted, mille taastatud eelvaate (jpeg) arvab Lr impordil algseks failiks (jpeg) ja nende metaandmeid sudida vaja ei ole).
6.10.17
R, 3806. päev: tõeline pale
Hommikul prantsuse keel. Õpime, mis vahe on häälikutel e, e ja e ning o ja o. Mind pannakse madalamasse rühma, kuigi kinnitan, et aru saan küll. Aga noh, ega ma sedagi väljendada oska, isegi kui aktsendimärkide harjutuse 23 küsimuse 43 võimalikust märgist arvasin ära 30, sh pähkli côté. Täna saab ka õps teada, et sõna, mis hääldub nagu prantsuse sõna fac, tähendab inglise keeli midagi muud.
Tänaseks on õps unustanud nädal tagasi mesikeelil räägitu, et oh mis siis, et viimasest õpingust palju aastaid möödas, prantsuse keelt ei unusta keegi iial. Täna küsib ta otse, kas olen kindel, et olen lõpetanud 4. taseme. Vastan, et olen, ja peale selle ka 8. taseme. Ja et millal; u 2008 (4.). Ja kuidas ma sattusin siia 5. tasemele; tasemetest pani.
Aga tegelikult ei õpeta need kursused üldse seda, mida tööl vaja: mõista pr k kirjalikku teksti.
* * *
Õhtul selgub, et mul on raketirühma kohustusliku vaatamise filmi sellise karbiga väljaanne, mida rühmas kellelgi teisel ei ole.
* * *
Meeldiv õhtusöök Vanas Taos (8. kord), kus täna on rohkem rahvast kui eelmine kord nädal tagasi.
Tänaseks on õps unustanud nädal tagasi mesikeelil räägitu, et oh mis siis, et viimasest õpingust palju aastaid möödas, prantsuse keelt ei unusta keegi iial. Täna küsib ta otse, kas olen kindel, et olen lõpetanud 4. taseme. Vastan, et olen, ja peale selle ka 8. taseme. Ja et millal; u 2008 (4.). Ja kuidas ma sattusin siia 5. tasemele; tasemetest pani.
Aga tegelikult ei õpeta need kursused üldse seda, mida tööl vaja: mõista pr k kirjalikku teksti.
* * *
Õhtul selgub, et mul on raketirühma kohustusliku vaatamise filmi sellise karbiga väljaanne, mida rühmas kellelgi teisel ei ole.
* * *
Meeldiv õhtusöök Vanas Taos (8. kord), kus täna on rohkem rahvast kui eelmine kord nädal tagasi.
5.10.17
N, 3805. päev: keeletund
Päeval keeletund, kuhu on minek võrdlemisi tülikas, sest saan töölt ära alles veerand tundi pärast algust ja sõit kestab bussiga ligi 40 minutit.
4.10.17
K, 3804. päev: jaamas
Buss ei klapi, lähen tööle läbi jaama.
3.10.17
T, 3803. päev: elust enesest
Saan läbi raamatu „Tagasivaade. Ühe õpetaja mälestused”, sisuks kooliõpetaja troostitu elukäik.
2.10.17
E, 3802. päev: loomakliinik, von Hansen
Hommikul Šp loomakliinikkusse, õhtul käime järel.
Laupäeval leidsin Seuberlichi, täna leian teise ammu otsitud uunikumi: Tallinna koduloolase ja ajalooõpetaja Gerhard von Hanseni raamatu „Die Kirchen und ehemaligen Klöster Revals” (1873),
Laupäeval leidsin Seuberlichi, täna leian teise ammu otsitud uunikumi: Tallinna koduloolase ja ajalooõpetaja Gerhard von Hanseni raamatu „Die Kirchen und ehemaligen Klöster Revals” (1873),
mille 5. allmärkus lk 4 on esimene kord ja koht trükisõnas, kus arvatakse, et vahest oli Oleviste 1525–1649 torn kõrgeim maailmas. Mis tänaseks on v. Howeni kummutusest (1904) hoolimata giidifolklooris ja eesti Vikipeedias kindlalt nagu kümnetolline raudnael.
1.10.17
P, 3801. päev: tubased toimetused
Kuidas me algul peaaegu ei läinud ja pärast peaaegu läksime matkama.
Tükeldan vana madratsit (poroloonist; kööginoaga, mida aeg-ajalt teritan; tekib hirmus köha).
Parandan pesumasinat – alumine voolik on täis uusi eluvorme.
Lõpusirgel on VII 2015 fotode taastamine (suurim kaust, mida tabas totaalne häving).
Tükeldan vana madratsit (poroloonist; kööginoaga, mida aeg-ajalt teritan; tekib hirmus köha).
Parandan pesumasinat – alumine voolik on täis uusi eluvorme.
Lõpusirgel on VII 2015 fotode taastamine (suurim kaust, mida tabas totaalne häving).
Subscribe to:
Posts (Atom)
