K, 3755. päev: füüsikahuviline arvutab

Päeval kodus.

* * *

FB kirjutab, et Mt. St. Helensi purse 1980 olnud suurim radioaktiivse materjali keskkonda sattumine USA ajaloos: 11 osariigi peale paiskus laiali 20 kg ²³¹Pa, 22 kg ²²⁶Ra, 1 t ²³⁰Th, 32 t ²³⁴U, 420 t ²³⁵U, 60 000 t ²³⁸U, 170 000 t ²³²Th, 300 000 t ⁴⁰K ja 337 000 t ⁸⁷Rb, kuid saastet ei kõrvaldatud, elanikke ei evakueeritud ega ala kuulutatud saastatud tsooniks. — Mida teeb seda lugedes insener, kellel on käeulatuses monumentaalne CRC keemia ja füüsika käsiraamat? – Muidugi arvutab, kui palju kokku. Need arvud näivad kole suured, kas pole, aga kokku annavad need isotoobikogused aktiivsuse 2,46 MCi (mis saadakse lihtsa valemiga m : (2,7972·10^-6 · A · T_½), kus m on mass, A aatommass ja T_½ poolestusaeg aastates; jälgige arvutuses ikka, et mass ja aatommass oleks sama massiühikuga). Enim sellest (87%) annab ⁴⁰K, kangeim (lühima poolestusajaga) isotoop on ²²⁶Ra (T_½ 1599 a), mille mass 1 Ci kohta on tervenisti 0,99 g.

SI ühikutes teeb 2,46 MCi 91 PBq. (Inimihus leidub looduslikult 0,2 µCi.) Seda on sama palju (aga mitte rohkem) kui USA suurimas tuumaõnnetuses (Three Mile Island, 1979) pihkunud 2,5 MCi (91 PBq). Fukushimas sattus 2011. aasta jooksul keskkonda vähemalt 900 PBq, Tšernobõlis ligi 8200 PBq, seega oli Mt St. Helensi purse küll 1 Three Mile Island, aga ainult 11 millitšernobõli.

(1986 rääkis rahvasuu, et Three Mile Islandil sattunud keskkonda 150 Ci (0,005 PBq) ja Tšernobõlis 6·10⁷ Ci (2220 PBq), millest esimene küll vähendas tegelikkust ligi 17 000 korda, aga teine sattus peaaegu õigesti.)