Matk looduskaunis mägipiirkonnas. Matkajuht on asjatundlik kutseline matkajuht ja mainib, et teekonnal on vaade, mis on igas turismibrošüüris, mispeale hüüatan, et see on voh siin! ja pistan näpu kaardile. Ilm on algul päikeseline, pärast läheb pilve; tempo on algul aeglane maastiku pärast, hiljem väsimuse pärast; pikkuse hinnangud lähvad pisut lahku, sest sammuloendur on kalibreerimata ja GPS-signaal on ekselnud mäenõlvadel; aga ajakavas püsitakse kenasti.
Mul on seljas mitte uhiuus jope, mida ma veel täitsa hästi ei tunne, vaid pusa + kilejope; täitsa aitab ja kergem on ning paindub paremini.
Pärast äratulekul peatutakse restoranis „Jimmy”. Kivipallur Jürto õpetab: kui te sööte vürtsikat toitu käega, ärge hõõruge sama käega hiljem silma.
Palju hiljem, kui hakkan pilte ilmutama, selgub kole asi, et värvide küllastamiseks algul ees olnud vana 72 mm PL-CIR-filter on teinud karuteene, sest piltidel on juures tuntav hägu, mida selle objektiiviga neil muidu juures ei ole. Uue objektiivi tundmaõppimine kestab niigi väga kaua, nüüd see siis ka veel. Teistel objektiividel on 77 mm filtrikeere ja nende ees on väga kompu Hoya filter; see on vist Soligor ja ep ole sama hea mitte. Mistõttu piltide valmimine venib kole kaua, valmivad alles detsembri alguses (piltidest on vastuvalguse tõttu palju HDR-võtteid, nende kokkutimmimist saab mehhaniseerida).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment