Tagasi tööl. Jaama juures on bussipeatus, rsk, tagasi vanas kohas. Seisan algul peatuses, kus see oli viimati; imestan, miks tulevad sinna ainult minu bussid (mis omakorda peatusid enne kolmandas kohas).
Kui õhtul ära lähen, ootab ees uus üllatus: töökoha linna poole mineva bussipeatuse asemel on maa sees lihtsalt auk.
Õhtul on kontsert, kus on kaasas ka töö-toanaaber. Saksa keele õpetajat ei ole; no täpsemini öeldes ei istu me ka tema ja meie lemmikkohas, vaid rida allpool. Tuntud dirigent on, nagu ikka, muljetavaldav, aga klaverimängijast on kavas väga vana foto. Näen, et pärast lõppu on orkestri noodipultidel noot pealkirjaga „Brahms” (kontserdil oli muidu Haydn, Bartók ja Mahler), aga lisanumbrit ei tule, pärast mitmendat tagasiplaksutamist lavalt lahkuv dirigent vehib orkestrile vaikselt kätega, et kontsert on läbi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment