N, 1782. päev: ise käristad esemed autosse

Kole ekspeditsioon naaberriigi mööblipoodi.

Tuvastasime eile kokku kahetunnise uurimise peale, mis on selle bussi number, mis pidavat sõitma sinna ukse ette, aga suuremast suurem on sõjasaladus, kust see siit linnast läheb. Sõidame siis täna linna postkontori platsile, sealt uus kuukaart. Küsime bussipiletite müügikeskusest, kas nad teavad, kust see buss läheb, näitame sõiduplaani. Onu seletab innukalt, aga märkan, et ta seletab meile hoopis seda, kus asub bussipeatuse nimes mainitud hoone, mitte seda, kust läheb selle ümbrusest võõramaise liini buss. Käime jalutame hoone ümbruses olevad kuus bussipeatust läbi, ühelgi silti ei ole.

Jaamast rongiga liini teise otsa; seal pidavat peatus olema jaama juures. Ongi, peatus on kole suur. Rong saabub viis minutit hiljem kui buss väljub, aga buss jääb hiljaks ja võtab meid peale.

Maastik on nii rõve, hall ja ühetaoline, et minu käest küsib kohalik koolinoor, kus oleme. Näitan telefonis jooksvalt kaardilt külanime.

Mööblipoes lähme kõigepealt teenindusletti ja uurime, mis on nende „mööblitakso”. Saame teada, et ega see tegelikult takso ei ole. Ostate kauba, käristate ise riiulist, panete „takso” peale, see sõidab pool ilma läbi ja saabub kunagi teie juurde. Kaasa sõita ei saa, v.a kui juht soovib. Juhti muidugi kätte ei saa (kell on 12.05 ja alanud on seega mitmetunnine lõuna). Soovitan mitu korda, et saadame kõik prze ja lähme minema.

Lähme poe sööklasse einetama, aga kohapeal mõtleme ringi; välja saab ainult läbi kogu muu poe kõndides.

Kui pingi peal istume ja bussi ootame, tahab üks vanamees kärutada oma mööbli välja hädaväljapääsust, mis hakkab kisama. Kaks minutit hiljem, kui vanamees ja käru on õige ukse kaudu juba õnnelikult parklas, loivavad kohale kaks turvameest, kes ust takseerivad, käpivad ja siis lahkuvad, ent nende patrull-ring toob neid sama ukse juurde veel mitu korda. Helisüsteemist, kus tavaliselt teatatakse kaotatud lastest, kostab muu hulgas nunnulugu Shiver mitte eriti nunnu Natalie Imbruglia esituses, mis on mäletamisväärt selle poolest, et seda tuli tihti raadiost siis, kui 2004 algas pikk kirjavahetus teemal „kuidas tõlgitakse Tradosega allviiteid”, mis oli tollal salateadus, mida teadsid ainult pühendatud.

Enne tuleb tagasi raudteejaama minev buss; sama juht on kui see, kes meid põldude vahele tõi (ta on vahepeal käinud siinkandis). Õige buss (mis, nagu ikka, hilineb viis minutit) tuleb tee peal vastu. Jaamas aega pool tundi. Haiseb (kusi + kloor), külm, perroonil tuul.

Õhtul internetist suur kohalike mööblipoodide otsimine, mereröövlite 4. filmi algus.