30.8.17

K, 3769. päev: taastan fotosid

Valmib esimese üle tuhande fotoga hävinud fotokausta taaste (IV 2015). Sellest on säilinud 73% (enne oli ligi 1300, alles on 1084), sh fotosid, mille hävimisest mul kahju ei olnuks, nagu animeerimiseks taimeriga võetud üksikvõtted „sadam kaob silmapiirile” ja „eha kaob, öö tuleb”, millest animatsiooni ei saanudki, aga mis on alles täieliku võttesarjana! Järgmiseks võtan ette V 2015 kausta, kus on olukord pisut kurvem, sest eelvaateid on alles vähe ja säilimiseks prognoosin nii 1/3. Kogu taastest on valmis 15%.

Aga miks ma ei tee tänavusi puhkusepilte, küsite. Lihtne vastus, muidugi: kogu mu tegelus vanade fotodega uute asemel tuleb sellest, et iga uue imporditud pildi avamisel kirjutab Lr oma failistruktuuri sügavustesse eelvaate. 100% eelvaated kustutab Lr umbes kuu aja pärast, aga väiksemad jäävad alles püsivalt (suvanditest saab määrata, kui suure). Need aga võtavad arvuti enda kõvakettal ruumi, mida on praegu alles ainult 2 GB. Kui arhiivi taastamine jõuab üle VIII 2015, saab kustutada koletu suure kausta, mis tekkis Lr-i kataloogi parandamise katsel, aga VI ja VII 2015 on kummaski fotosid üle tuhande.

Enne puhkusele minekut eksportisin Lr-i skripti abil kõik eelvaated igaks juhuks ära, kust neid siis kausta kaupa tagasi importida tilgutan. Kaustades on tavaliste RAW-failide (CR2 + XMP) asemel esialgu algupäraste eksportide ja eelvaadete eksportide JPG-d, viimaste failinimes on märgitud suurus pikseleis. Esimesena impordin suuruseta failid, pannes neile märksõna, et see on algupärane eksport; neil on kellaaeg, koht ja enam-vähem ka märksõnad korras, kaustas jääb üle kontrollida, et märksõnad oleksid õiged (märksõnad võivad olla vahepeal muutunud, kataloogis oleval ekspildil – vana faili tühjal kohal – on märksõnad nüüdsed, ekspordil on eksportimise aja seisuga, peale selle sattus eksportimisel kaasa minema ka märksõnu hierarhiast kõrgemalt, nt kui pildil on jõgi, on seal ka kõik muud edasised jõenimed kuni mereni). Ja et raami värvus oleks õige (parimad on rohelisega) ja pilt õiges albumis. Siis võib ekspildi eemaldada (mille fail on hävinud); kui see valmis, siis eemaldada eelvaadete eksportide failinimedest suurused ja importida need kõik korraga, pannes neile märksõna, et eelvaate eksport, ja salvestades need kõik kiirkogusse, et neid saaks käsitseda kõiki korraga (nt võtteaja timmimisel). Neilt puuduvad kõik metaandmed: õige kellaaeg, koht, märksõnad, mis tuleb siis kataloogi ekspildi järgi panna. Märksõnu saab panna nii, et valida korraga eks- ja taastepilt ning märksõnade lahtrist kustutada tärnid (mis näitavad, et märksõna ei ole kõigil piltidel) või märksõnad kopipeistida.

Varundamisega on praegune olukord selline, et fotoarhiivi enda kaustad varundan ligikaudu üle päeva (et enam ei tekiks olukorda, kus uusim täielik varukoopia on mitu aastat vana) ja sedasi, et uuemad sagedamini, vanad (kus palju muutusi ei teki) harvemini. Et kogu fotoarhiiv ühele väiksele kettale ei mahu, on Huginnil kõik muu peale 2013–2017 digifotode ja Muninnil kõik muu peale 2001–2012 digifotode, ning et lustikummut ei mängi 1 TB väikest ketast, on 2017 näidatavad fotod ka 16 GB pulgal. Nii et ole ainult mihkel ja sünkrooni kaustu nagu jaksad. (Aga taevale tänu, sünkroonimine on palju-palju kiirem kui failide puhtalt lehelt kirjutamine.)

* * *

Liftis on veekatkestuse teade, mille nurgale on elanikud mitmes keeles kirjutanud heasoovlikke tervitusi.

26.8.17

L, 3765. päev: karu

Linnas kunstimuuseumis Portugali näitusel (äge!), ostan muuseumipoest kodukaunistuseks karu, siis söömas.

Kui nüüd õigesti mäletan, oli muuseumi ühes toas seinasuurune suurendus 15. sajandi pildist, kus mingit linna piirati, ja mis oli õige põnev, sest esiteks olid kõigil üll 15. sajandi riided, mõnel ka raudrüü, kolmel oli käes tollal veel harudalne püss!

22.8.17

T, 3761. päev: teisipäev

Tavaline tööpäev. Kui mälu ei peta, peaks kuskil kaugel omaaegse tudengiühingu esimehel olema ümmargune sünnipäev.

20.8.17

P, 3759. päev: kuidas me jalgrattamatkal ei käinud II

Kuidas pidime minema jalgrattaga sõitma, aga ei läinud ja õigesti tegime, sest kellaajal, mil läinuks maja eest buss, oli õues +9 °C. Eile õhtulgi koeri jalutades oli õues nii külmniiske, et esti arvasin autodel oleva kaste lumeks.

(Nimelt eile rongiaknast nägime, et jaamas, kust algasid kaks viimast jalgrattamatka A.D. 2015, seisab tõkkepuu taga buss, mis muidu sõidab meilt akna alt läbi. Et bussiga oleks alguskohta saada palju mugavam kui bussi + rongiga.)

19.8.17

L, 3758. päev: lehmad, öökullid ja lambad

Rong möödub lehmadest karjamaal. Nooruk A üle vahekäigu: „I’d really like to be a cow.” — Teine nooruk: „A lobster.” — Noorik: „I know most people want to be a monkey.”

Mööblipood, uus voodi tellitud nagu niuhti. Siin-seal on kaunistusena toredaid öökulle, hinnasilt saba peal; ei taha nagu ekspositsioonist ära tassida, aga kuskilt mujalt ei leia.

Rongiga edasi, Kella kõrts.

Õhtul ühinen FB-s „Isa Tedi” rühmaga, kus põhiliselt loobitakse kilde, nagu jakstakse. Sisseastumiseks on vaja vastata küsimusele, mis oli lamba nimi. Mul on sarja stsenaariumide raamat. Plaksti! olen vastu võetud.

18.8.17

R, 3757. päev: mhm

Viimase nädala lombitaguseid sümdmusi võtavad kenasti kokku SP jagu The Red Badge of Gayness ja FT jagu Are You Right There Father Ted?.

17.8.17

N, 3756. päev: Karl Popper

Briti humanistide ühing on teinud ilmeka plakati Karl Popperi sallivusparadoksist (kui sallida sallimatust, saabub ühiskonnakord, mis keelab sallimise). Ma ei tea Popperist midagi; loen ja saan teada, et see oli Popper, kes 1934 avaldas teaduse loogika kohta teose, sedastades teaduse määratlusena, et teadust saab võltsida, ja ligikaudu samas hingetõmbes ühtlasi, et ebateadused on näiteks psühhoanalüüs ja marksism.

16.8.17

K, 3755. päev: füüsikahuviline arvutab

Päeval kodus.

* * *

FB kirjutab, et Mt. St. Helensi purse 1980 olnud suurim radioaktiivse materjali keskkonda sattumine USA ajaloos: 11 osariigi peale paiskus laiali 20 kg 231Pa, 22 kg 226Ra, 1 t 230Th, 32 t 234U, 420 t 235U, 60 000 t 238U, 170 000 t 232Th, 300 000 t 40K ja 337 000 t 87Rb, kuid saastet ei kõrvaldatud, elanikke ei evakueeritud ega ala kuulutatud saastatud tsooniks. — Mida teeb seda lugedes insener, kellel on käeulatuses monumentaalne CRC keemia ja füüsika käsiraamat? – Muidugi arvutab, kui palju kokku. Need arvud näivad kole suured, kas pole, aga kokku annavad need isotoobikogused aktiivsuse 2,46 MCi (mis saadakse lihtsa valemiga m : (2,7972·10-6 · A · T½), kus m on mass, A aatommass ja T½ poolestusaeg aastates; jälgige arvutuses ikka, et mass ja aatommass oleks sama massiühikuga). Enim sellest (87%) annab 40K, kangeim (lühima poolestusajaga) isotoop on 226Ra (T½ 1599 a), mille mass 1 Ci kohta on tervenisti 0,99 g.

SI ühikutes teeb 2,46 MCi 91 PBq. (Inimihus leidub looduslikult 0,2 µCi.) Seda on sama palju (aga mitte rohkem) kui USA suurimas tuumaõnnetuses (Three Mile Island, 1979) pihkunud 2,5 MCi (91 PBq). Fukushimas sattus 2011. aasta jooksul keskkonda vähemalt 900 PBq, Tšernobõlis ligi 8200 PBq, seega oli Mt St. Helensi purse küll 1 Three Mile Island, aga ainult 11 millitšernobõli.

(1986 rääkis rahvasuu, et Three Mile Islandil sattunud keskkonda 150 Ci (0,005 PBq) ja Tšernobõlis 6·107 Ci (2220 PBq), millest esimene küll vähendas tegelikkust ligi 17 000 korda, aga teine sattus peaaegu õigesti.)

14.8.17

E, 3753. päev: naaber (jätkub)

Hullnaaber võtab tõsiselt eileöist soovitust, et kui vaja, võime kutsuda psühhiaatrilise kiirabi, ja täna hommikul näen teda, kohver näpus, minemas lifti poole. Oletan, et läheb ise ravile. Aga ära ta kaob; välja ilmub ta umbes oktoobris ja on (võrreldes varasemaga) väga vähe kontaktne, parimal juhul ütleb ainult tere. (Naabrite teatel olla joodiknaaber hooldeasutuses püsivalt ja tagasi enam ei tule.)

13.8.17

P, 3752. päev: naaber

Hullnaabril on päris paha, ta on täna unustanud prügikoti lifti. Öösel käib uksele koppimas ja suitsule tuld küsimas. Ükskord juunis käis ka küsimas, kas ma saaks tulla appi kappi tõstma; käis E ja kirjeldab senini õudusega, mis laga oli seina taga. Õnneks on majal hea tugev betoonsein.

Saan läbi Chr. Hasselbladti „Eesti kirjanduse ajaloo”. Väga hariv, värske vaatenurk. Peab hankima ka saksa originaali.

12.8.17

L, 3751. päev: raamat

Nagu laupäeval ikka, naaberlinnas, kus, nagu ikka, on mul vahepeal poolteist tundi vaba aega, kui E on poes.

Kõigepealt käin Viljaturu suures raamatupoes, tuulan kohalike raamatute riiulit. Saan kellegi vanainimese kirju mälestusraamatu selle linna lastest sõjas ja brošüüri toomkiriku alghoonest, mille jäänused on praegu mitu meetrit maa sees.

Siis käin Tähe t antikvariaadis (võrreldes Ida allee omaga on see kerglane, sest ei müü näiteks inkunaableid ega vanemaid kui XIX saj maakaarte). Seal on kohalikke raamatuid laua peal mitu kasti: algul saan raamatu linna kirikute proportsioonidest ja pärast pikka otsimist ka raamatu, mida ammu otsinud: ainus, kus kirjasõnas on mainitud lähikonnas tegutsenud hiidkahurit. Kohalikku ainest on poes üle 5 riiulimeetri.

Siis, nagu ikka, Kella kõrts (133. kord).

11.8.17

R, 3750. päev: suled

Päeval postkontoris, kus ootab karp korralike joonestussulgedega (rOtring Isograph 0,1, 0,3 ja 0,5 mm*, 0,5 mm harilik pliiats, sirkel koos sulehoidikuga, tušš, karbi kaaneks šablooniavadega joonlaud) ja sulgede spetsiaalne puhastusvedelik. Ei ole käinud nii kaua, et teenindaja enam ei mäleta, kes ma olen. Otsebussiga saab trepist treppi 9 minutiga (!) – vanasti linna kaudu 40, otsebussi eelmise marsruudiga 30 (Kõrgmetsa maksimarketini 5 ja sealt 2½ km jala 25).

* rOtring ise ütleb, et Isograph tuli tooteloetellu 1976.