Kl 15.50 töölt ära, kl 15.55 taksosse, kl 16.10 kodus, E läheb Šp-ga arsti juurde, mina Št-ga jalutama, pärast postkontori kaudu loomaarsti juurde vastu. Tagasi kodus kl 17.15, tundub, nagu oleks kell jube palju (ja sedasama ka kogu õhtu jooksul).
Kui mõni minut pärast viit ootame loomaarsti lähedal bussi, möödub tüseldane härrasmees, kes ennist ootas maja ees peatuses, aga nähes, et tema bussi ei tule (linnast välja oli paras ummik), hakkas minema jala. Ta vaatab mind vihase pilguga, nagu oleks mina selles süüdi, et ma jäin pärast teda meie peatusse ootama, buss tuli kahe minuti pärast, sõitsin sellega postkontori, sain kätte paki, mis käes, kõndisin kilomeetri loomaarstini ja sealt selle bussipeatusse ning alles seal kohtasin teda uuesti, kes kõik see aeg oli rühkinud maantee kõrval. Temast pidi mööduma see aeg mitu bussi.
Pärast selgub, et poole viie paiku bussi oodates ei taibanud ma loendada majaesist liiklust, esmaspäev kl 16 on muidu selline punkt, et selles vaatlusi seni ei ole, sest kes tööpäeval ikka sel kellaajal kohale juhtub ning üksikutel vabadel tööpäevadel ei ole ma juhtunud esmaspäeval kl 16 loendama.
Pakis on kaks plakatit: filmi „Ein Mord mit Aussicht” oma (mille kleebime algul konkusse seinale, aga et see sealt pidevalt alla kukub, siis konku raamaturiiuli külge) ja sarja „Mord mit Aussicht” (e k „Kolkakomissar Sophie Haas”) väljamõeldud tegevusküla Hengaschi plaan (mida ei ole panna kuhugi, viin tööle, seisab seniajani (III 2018) rullis).
Valmivad suvise ekspeditsiooni kõige detailirikkama muistise pildid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment