L, 4454. päev: laupäev

Päeval poes.

R, 4453. päev: mujal

Tööl, söömas.

Suvest saati kestnud kodulooline uurimus on jõudnud sinnamaale, et selgub, et vanaisa-vanaema korter oli 150 m eemal kohast, kus arvasin 20 a seda olevat!

N, 4452. päev: neljapäev

Tööl, söömas, jalgrattaga koju. Nüüd lõpuosa juba teise marsruudiga, et enam ei sõidaks ühesuunalisi tänavaid valepidi. (Aga kord ühte ühesuunaliste tänavatega eriti õnnistatud linna elama asudes oli üks esimesi asju, mida tegin, et võtsin ette linnaplaani ja hakkasin selle järgi välja mõtlema optimaalseimaid sõidumarsruute, et ei peaks hakkama mõistatama või sõitma tohutu ringiga.)

K, 4451. päev: Daani

Haigekassasse paberid ära, nüüd olen targem ja esitan kõik krooniarved korraga (aasta tagasi esitasin kaks kruviarvet eraldi ja teine läks korstnasse, sest nähtavasti ei ole ette nähtud, et sama lubatähe alusel saab esitada kaht arvet; süsteem küll ei kisa (nagu kisab, kui sama asja eest taotleda hüvitust kogemata kaks korda – nagu juhtus, kui algul taotlesin hüvitist, aga siis avastasin, et olen arve kaotanud, siis lasin hüvitise tühistada ja siis leidsin arve üles), aga ei hüvita ka).

Kunstitarvete poes ja apteegis. Poes on asjad uutes kohtades, kirjutusmärkmike valik vähenenud. Bussipeatus kadunud, apteegi unustan.

Loen järjekordset digiteeritud vanaraamatut (Joosep Prümmel, „Tallinna juht teatrite ning linna plaaniga ja paljude joonistustega”, Tartu: Loodus 1921), mida võiks hästi kasutada keeletoimetamise õppematerjalina. Pane normaalsesse keelde:

Daani linna asutamine ja Daani aeg (1219—1227).

Arusaadav, et kui läänepoolsed vôimukandjad enda ihaldava pilgu Soome lahe lõunaranna poole pöörasid, nemad otse selle tähtsa koha endi vôimu toetuspunktiks valisid, siia oma pesapaiga rajasid ja selle enda valitsuskonna pealinnaks seadsid.
[…](lk 8)

Näen samalaadset teksti tänapäevalgi rohkem kui vaja; nüüd siis saab tõenduspõhiselt öelda, et ärge kirjutage sajandivanuses keeles.

Kaks aastat hiljem üllitas Joosep Prümmel sarnase teose ka muda- ja merekuurortidest.

T, 4450. päev: vähkren

Öösel paha: algul on ropult palav ja nina kinni, aga siis algavad seedevaevused, mis leevenduvad alles kl ½2 paiku. Öösel oletan süüdlasiks teise tüki jäätist + teepoe koguka ingveritüki (mis ilmselt ei ole määratud ärasöömiseks, vaid niisama tees leotamiseks), hommikul aga on seletus lihtsam: kes käskis magama heita vara, kohe varsti pärast õhtusööki!

Tööl hommikul täitsa ok, eriti pärast parimat kõhuteed (mis kodus on otsas). Päeval söömas.

E, 4449. päev: reisile

Tööl, söömas, poes. 

Eeloleva pisireisi kalkulatsioon: rongi, Šp ja hotelliga; lennuki ja rongiga; ainult lennukiga. Selgub, et esimesel kahel vahet ei ole, kolmas oleks ka samasugune, kui tagasilend ei oleks mitu korda kallim.

P, 4448. päev: need õunad

Õhtul jalutuskäik Šp-mobiiliga, mis jääb suht lühikeseks, sest need õunad, need õunad.

Läbi saab „Eesti julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944. Eesti üldine olukord ja rahva meeleolu Saksa okupatsiooni perioodil politseidokumentide peeglis” (2002, kergelt nihkes tekstiga pdf, telefonist). Saab teda, et teadust tehakse Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis tehakse poliitikat, ja et eesti kunstis oli iseseisvuse ajal kahetsusväärt kummardamine inglise ja prantsuse eeskujude poole, aruande kirjutamise ajal on selle patuta ja muidu tähelepanu väärt ainult üks kunstnik, nimi on tal Eduard Viiralt.

L, 4447. päev: kuidas pannkookla tahtis petta

Turul, asjad koju, teepood, raamatupood.

Rongisõit, saan jälle targemaks: viimase vaguni taga on rappumine nii kole, et kui pistate raske fotoka aknast välja, ärge jätke sõrmi fotoka ja aknaklaasi serva vahele! Ja nagu oli tähele pannud kuulus lendur Hartmann, vaatab lendur pigem üle vasaku kui üle parema õla, sest lennuki gaasikang on vasakul, ning kuivõrd fotokal on käepide paremal, on ka fotokat mugavam selja taha keerata vasakult kui paremalt.

Huvi pärast kuulan hispaania teksti ja saan teada, et üks asi on „muchos movidas” ja tervitus on reibas „buenos dias, señoras y señores!”

Pannkookla Madrus. Algul on enam-vähem tore (v.a et kelneri „inglise” keel, kuhu ta ise üle läheb, on veel arusaamatum kui sarjas The IT Crowd prantsuse tehnilisel toel), aga lõpetuseks väänatakse meile arvel 73% juurdehindlus. Nii ahne ei tohi ka olla; vbl on tõesti poest 2 pdl vahuveini jalutama läinud (või kavatsetakse neid jalutama viia nüüd laupäeva õhtuks) ja vbl võib tõesti arvata, et turist ei mäleta, mis seisis algul menüüs ja pärast laual, aga 2 klaasi moondamine arvel 2 pudeliks on palju. Eks oleksime jootrahana sama raha kokku kandnud aegamisi kindlasti, aga nüüd, kui pannkookla kavatses sama saada ühekorraga, ei saa ta seda enam mitte.

R, 4446. päev: Š-mobiil

Tööl, söömas.

Õhtul Š-mobiili esimene katsesõit ja mul läheb nina kinni.

Nimetet asjavärk on koeraveokäru, mis oli olemas juba hulk aega, aga selgus, et see on ette nähtud normaalsuuruse jalgratta taha, meie omadel on tagatelg liiga madalal ja käepärastest vahenditest kinnitusega on risk, et tiisel lööb kodaratesse. Aga siis ükspäe oli loomapoes selle täienduskomplekt (käepide ja ninaratas), nii et Š-mobiili saab kasutada ka ilma jalgrattata.

Eriline nali: keldrisse hoiustamisel tuleb Š-mobiilil võtta üks ratas alt, muidu ei mahu uksest läbi. Lifti mahub. (Lifti mahtus kogu meie linnupuur, alusel, ja mina ise.)

N, 4445. päev: neljapäev

Tööl, söömas, poes.

K, 4444. päev: märkmik

Postkontor, tööl, söömas, maj t poes.

Kuidas „kaotan” märkmiku. Et lukus põuetaskus ega kotis ei ole, ühtki taskust välja kukutanud manöövrit ka ei mäleta. Tahan ka täna minna koju jalgrattaga, aga siinmaine mobiil, millega seni olen jalgratta posti küljest vabastanud, on mind välja heitnud ja ma ei mäleta peast selle 6-kohalist salanumbrit (sest genereerisin selle Excelis valemiga =random()*1e6). Kuigi Eesti mobiilis rakendus töötab ja näitab postkontori juures olevat 1 jalgratta, ei lase see seda posti küljest lahti. Ja kunturist lahkudes jakki seljastades meenub, kus on märkmik: teise jaki taskus.

T, 4443. päev: leia märk

Tööl, söömas, jalgrattaga koju. Eilne mõistatus laheneb: ärakeeamise kohas on puu taga läbisõidu keelu märk, mida kõnniteed pidi liikuja (ega ma ometi taha 20 meetriks laskuda üle äärekivi elava liiklusega sõiduteele!) ei näe ja muu marsruut seega ühesuunaline!

Õhtul kiri teisele koerakasvatajale, mis juba kaks nädalat hiljem viib külastuseni ja poolteist kuud hiljem uue pereliikmeni.

E, 4442. päev: jalgrattasõit

Tööl, töö juures postkontor (I-le), lõunal söömas.

Jalgrattaga koju. Kilomeetri püsib mu ees elektritõukeratas, samas tempos, kuni teeb maksimarketi majandustarvete osakonna juures parempöörde. Sõidan edasi täpselt sama marsruuti kui hommikuti tööle. Vähe nagu imestan, et esimesel ristmikul ei ole samaliigilise ristmiku märki nagu tööle minnes ja järgmisel tänaval on kõik autod pargitud ninaga minu poole; viimases istub vanamees ja vahib vihase pilguga.

Väike palavik.

P, 4441. päev: pühapäev

 Kodus, koristame.

L, 4440. päev: laupäev

Turul, „steroididel Taskus”, söök, pärast paha.

R, 4439. päev: meelsus

Jalgrattaga tööle. Pangas (hambakroonide arve), söömas, poes, majandustarvetes.

Loen: julgeolekupolitsei aruanded meelsusest Eestis Saksa ajal (ilmutas riigiarhiiv 2002, pdf Digarist). Aastaaruanne juuli 1941–30.6.42: eestlased on Saksa propaganda suhtes skeptilised, peavad propagandaks isegi filme, kus propagandat eriti ei ole (nt Ohm Krüger ja Bismarck). Propagandaplakateid peavad algelisteks ja samasugusteks nagu bolševike omi. Õnneliku Saksa talupoja kujutamine propagandas jätab eestlased külmaks, nad ise elasid enne samamoodi. Bolševismi vihkamine on peaaegu üksmeelne.

N, 4438. päev: usupüha

Naaberlinnas, kus usupüha ei ole (Liha tänava kohvikus hommikusöök, Viljaturu raamatupood, Liha tänava kaubamaja ja raamatupood, Kella tänava raamatupood, Siimu tänava kaks kaubamaja, Kella kõrts, Siimu tänava üks kaubamajadest uuesti).

Tagasiteel näeme jaama bussipeatuses kulturisti, kes on oma jässakale kehale teinud nii suured lihased, et käed alla enam ei käi ja on hakanud meenutama kilplutikat.

K, 4437. päev: kolmapäev

 Tööl.

T, 4436. päev: teisipäev

 Tööl, lõunal keldrisööklas.

E, 4435. päev: vana raamat

Tööl, lõunal keldrisööklas.

Läbi saab Biomedical Results of Apollo (1975, pdf, telefonist).

P, 4434. päev: viinamäed

Matk. Pilves, aga üsna palav. Matka keskosa läheb mööda viinamägesid jõeoru ja künkliku maastiku vahel, lõpuosa piki toredat metsaoja (mis praegu põuaga on küll peaaaegu kuiv) ja täitsa lõpp on lõuna veinipaviljonis, kus läheb algul kenasti, aga siis ootame lõpus espressot tunni.

Toas käib emane Vespula austriaca.

L, 4433. päev: pingviinide bussipeatus

Matk, mille algusotsas on teeparandus, mis heidab meid õigelt trajektoorilt mitu kilomeetrit eemale. Algul mõtleme, et mäh, teeparandus või asi, lähme põllu pealt ringi, aga õnneks ei lähe. Sedasi satume esiteks põhjaosariikide keskse algkooli bussiparklasse, kust veel kirjaoskamatud jõnglased leiavad õige bussi loomapiltide järgi (pingviin, känguru jpt) ning teiseks pärast küla näeme, et teeparandus tähendas sillaehitust üle oru ja me ei oska lennata, ega.

Sihtkohas on tank, nagu selgub, algses asukohas, seda ei ole sealt sõja järel ära viidudki. Asjasse oli segatud kindral Patton, kelle kohta Anthony Beevor märgib, et ta kahjuks luuletas, kirjutades näiteks luuletuse sitast.

R, 4432. päev: ilge pilv

Tööl, õhtul ilge pilv, pildistan. Pärast loen lehest, et pilve teises servas, meilt 20 km eemal, oli tuulispask.

N, 4431. päev: veevargad

Mul on hommikupoolikul vaja teha valmis larakas tööd. E pakkus, et mingu ma seda vaikselt tööle tegema eile, aga vaidlesin vastu, et mul on puhkus! Nii et täna seitsmese bussiga kohale, teen mõne minuti ukse taga aega parajaks ja saan pool kümme töö valmis. Pärastpoole läheb meeleolu reipamaks.

Õhtul metsas jalutamas ja näen, kuidas jõest varastatakse vett: sõidavad paar meesterahvast metsas kohani, kus lohv ulatub jõeni, lasevad seal selle sisse, teises otsas on haagisel ligi kuupmeetrine paak, generaator ja pump. Imestan, et küll imeb, kõrguste vahe jõest pumbani on oma 3 m.

K, 4430. päev: vaba päev

Reisijärgne toibumispäev kodus. Lõunal koos söömas.

Tagasilend

Võrreldes elamusrohke puhkusega on tagasilend igav, peale selle, et esimeses lennukis on palju itaalia vanureid ja elja taga räägivad naissportlased, kuidas panevad pidusid ja üksteist peksavad. Teises lendab ka jalgpallimeeskond (kuigi kärarikas, on nad tunduvalt rahulikumad kui nende noortest kolleegidest ahvikari detsembris) ning näen aknast, kuidas äike lööb u 20 km kaugusel maha. 26-minutisel lennul antakse süüa 8. minutil ja korjatakse ära 13. minutil.