T, −1. päev: hotell

Puhkan reisiväsimust välja ning tegelen kirjatööga. Hotelli internet ei tööta (ei lase sisse logida) ja hommikupoole on toas väga külm (radiaatorid tuleb täie peale lahti keerata).

Hotelli nimi on Marco Polo ning siin on asjakohane kirjeldada, mida arvab sellest muistsest rändurist vene alternatiivajaloolane Viktor Buškov oma raamatus "Rossija, kotoroi ne bõlo". Nimelt tema arvates ei käinud Marco Polo mitte Hiinas, vaid ainult Volga taga alal, mida venelased nimetasid Kitaiks (oli ju kunagi Volgogradi nimi Kitaigorod). Põhjenduseks toob Buškov vildaka väte, et Marco Polo reisikirja piltidel ei ole midagi hiinapärast (kuigi vanasti oli tavaks pilte mugandada: vaadake näiteks keskaegseid altarimaale, tegelased oleksid justkui maali loomise kaasajas ja kohas!). Samas raamatus mainib Buškov, et enne Teist maailmasõda ei olevat Hiina müüri eriti märgatud, millest järeldab, et Hiina müür ehitati "restaureerimise" sildi all alles 1940. aastate lõpus, õigemini müüri see osa, mida näidatakse turistidele. Mine võta kinni, kus on tõde, kus ei ole...

Päeval läheb ilm selgeks ja kõnnin tunnikese linna peal, eesmärgiga käia vaatamas bussipeatusest, millal läheb buss nr 7, millega ma homme tööle sõitma pean, ja uurida hotelli ümbrust päevavalges. Leian, et tänava varjulisemas ehk raudteejaama poolses otsas on rohkesti kahtlasi lõbustusasutusi (saja meetri kohta kuus või seitse), siis on kaks suurt parkimismaja ning siis, juba inimasustuse moodi piirkonnas, on hotell. Tänava linnapoolsemast otsast paistab paari kilomeetri kauguselt see maja, kus ma peatselt tööle hakkan. Ühe parkimismaja keldris näikse olevat toidupood. Jalutan südalinna, et otsida üles üks detsembris märgatud "suur" toidupood, kust hangin hamba alla pistmist. Üks vanamees peatab mu kohal auto ja üritab kohalikus keeles (mida ma oskan umbes neli sõna) teed küsida; paraku ma ei saa teda aidata.

Õhtul loen eile saadud tõlkija ametijuhendit ja seal on tore mõte toimetamise kohta: No passion in the world is equal to the passion to alter someone else's text. (H. G. Wells)