R, 4460. päev: Gießen

Algab sõit vaatama kutsikat, Šp-le vanaduspäevade seltsiks. Šp on kaasas. Algul buss, siis kolm rongi. Saksamaa tervitab vihma ja pilvega. Peatumiskoha valisin nii, et otsisin sihtkoha (küla mägede vahel) üles kogu Saksamaa 1 : 200 000 kaardilt ja vaatasin, mis linnad jäävad sinna lähedale, et äkki saaks sealt taksoga. Hmm, Frankfurt, pisut liiga kaugel. Wetzlar – tuttav nimi kuidagi, aa! Goethe, mit o-e – ja selle kõrval Gießen, mis on veidi suurem ja seega rohkemate taksodega. (Mu arust sõltub taksode arv mitte nii väga asula elanike arvust, vaid elanike arvu ruudust: Tallinn on Tartust umbkaudu neli korda suurem, aga taksosid on kõvasti rohkem kui neli korda rohkem.) See oli ainus kriteerium ja ega ma siis teadnud, et kui sõjas pommitati mõlema raudteejaama, saadi Wetzlaris sellele ka pihta ja kesklinn säilis, aga Gießenis läks vastupidi, alles jäi raudteejaam ja hävis kesklinn.

Ka hotelli valikuga läksin kergelt puusse. Tööl raamatuvahetusriiulis oli üks Saksamaa hotellide välimääraja, seal oli Gießenis ontlik hotell Köhler. Kohapeal selgub, et olen teinud broneerimisel näpuka ja meie tuba on hotellis Kübel, mis on närtsinud ja eelmisest üle tänava. Meile antakse tuba ülemise korruse nurgas, mis nähtavasti on ainus tuba, kuhu lubatakse lemmikloomaga (nagu näitavad laigud põrandal). Šp-le ei meeldi. Voodialust ei ole koristatud aastaid. Kohe kõrval on Karstadti kaubamaja ning selle ees Gießeni vaatamisväärsus Elefantenklo ehk jalakäijate 1960. aastate betoonsild üle elava tänava, mille keskel kaheksanurksed augud meenutavat elevantide kemmergut.

Lähen Karstadti toitu ostma ja tellin kohe vastuvõtust homseks takso. Räägin ära, et vaja sõita 16 km kaugusele külla, nii ehk poolteist tundi läheb, mis see maksab. Vastuvõtutädi helistab taksifirmasse ja vangutab pead, et väga kallis, xx € (kus xx on summa, mida on võtnud taksojuht pärast fantaasiaküllast marsruuti siia lähimast lennujaamast, ja 2/3 summast, mis läks, kui E tuli Eestist ja läks otse tööle ja kohver tuli koju).

Gießen on üldiselt masendav, vanalinnast ei ole järel peaaegu midagi. Õhtul lähme restorani, Šp on kaasas uues ratastega kotis, talle see ei meeldi, parke ka ei ole. Vanalinna teisest otsast leidub saksa restoran Hawwerkasten, selle eest ka mõni puu. Näeme, et seda külastab kogu ümbruskonna koerkond. Uus ja vana loss ning kastekannumuuseum (kõik kinni). Õhtupäike.

Tagasi läbi teise pargi, kus on hakanud kihama öine tudengielu ja kus on Wilhelm Röntgeni mälestusmärk, röntgenkiirtega.

N, 4459. päev: Pärnu maantee majanumbrid

Tööl, söömas, õhtul elektroonikakaubamaja.

* * *

Pika koduloolise pusserduse tulemusel saan lõpuks selgeks Pärnu mnt uute ja vanade majanumbrite segase seose (Tõnismäest raudteeni). Praegused majanumbrid pandi nimelt alles 1936, kui Pärnu maanteeks ühendati senised Jaani ja Väike-Roosikrantsi tänav ning Väike- ja Suur-Pärnu maantee.

Jaani tänav juhtus olema kenasti uue Pärnu maantee alguses ja selle majanumbrid võeti üle muutmata.

Väike-Roosikrantsi oli Pärnu mnt lõik Vabaduse väljaku ja P. Süda t vahel ning kuni radikaalse laiendamise ja ümberehitamiseni 1930. aastate keskel (valmis 1937) oli vähese liiklusega kitsas kõrvaltänav (majast majani 7 m), sest suurem liiklus – vist isegi tramm – käis läbi Suur-Roosikrantsi tänava (laius majast majani 10 m).

Väike-Pärnu maantee oli pool hilisemast Sakala tänavast, nime saanud sellest, et muldkindlustused lõikasid läbi vanemad maanteetrassid ja selle kaudu pääses Karja valliväravast – mis väljus ligikaudu G. Otsa tänava trassil – ühele poole Pärnu maanteele ja teisele poole Tartu maanteele; need lõigud kuni päris maanteedeni olid väiksed maanteed (V-Pärnu ja V-Tartu mnt) ning nummerdus algas lahknemiskohast, suurenedes kummagi päris maantee (S-Pärnu ja S-Tartu mnt) poole. V-Pärnu mnt lõppes Tõnismäel. 1936 liideti ka V-Pärnu ja V-Tartu mnt ühiseks Sakala tänavaks, nummerdus algas Tartu maantee juurest. Suurimad majanumbrid olid paarisküljel Sakala 50 = Pärnu mnt 27 (ümmarguse nurgaga nurgamaja, enne sõda autopood) ning paaritul küljel olid poeglaste kommertsgümnaasium ja pedagoogikamuuseum Sakala 51 (praegu on sama maja Sakala 23).

9./10.3.1944 põles Sakala t algusosa maha ja sõja järel planeeriti hävinud piirkond täielikult ümber, nii et Sakala tänav algab nüüd Kaupmehe tänavast ehk samast kohast, kust kunagine V-Pärnu mnt. V-Pärnu mnt 9 oli Sakala 30; Sakala 42 (Aug. Kristali muusikariistadetööstus) oli pärast sõda Sakala 18. Vana Tõnismäe apteek (Pärnu mnt 31) oli V-Pärnu mnt 21 ning kino Kungla ja ametiühingute keskliit (Pärnu mnt 41) oli V-Pärnu mnt 31. Ka teisel küljel oli seos senimaani lihtne: Hariduse t nurgal olev funktsonalistlik maja (Pärnu mnt 42) rajati varasema väikse puitmaja asemele, mis oli V-Pärnu mnt 32. S-Pärnu mnt 1 oli hilisem Pärnu mnt 45; teine teisel pool Vaestepatuste tänava algust olid Pärnu mnt 41 ja 43 (endised V-Pärnu 31 ja 33), Suur-Pärnu mnt algas seega alles Tõnismäe tänava sihil. V-Pärnu t viimane paarismaja oli nr 36: praegune Pärnu mnt 46, puitmaja Tõnismäe nurgal ja ühtlasi viimane säilinud sõjaeelne maja Pärnu mnt paarisküljel enne raudteed – pärimus räägib elanike kangelaslikust tegutsemisest maja süttimise takistamisel 9./10.3.1944 öösel. Paremale küljele ehitati 1930. aastate lõpus uuele (1936) joonele küll kolm uut maja, aga need lammutati uue viadukti ehitamisel 1980. aastate algul. 1960. aastate algul laiendati Pärnu maanteed Tõnismäest edasi radikaalselt, jättes vasaku tänavajoone vanasse kohta ja rajades paremale uued suured majad u 30 m vanade taha ning lammutades pärast vanad eest.

Paaritud numbrid

• [Vaestepatuste t]
• Pärnu mnt 43 (V-Pärnu mnt 33) = Vaestepatuste 2 oli pärast Vaestepatuste nurka, hävis 1944, praegu lage plats Kosmose kino ees (vastasnurgal, Vaestepatuste 1b, elas 1935 kunstnik Günther Reindorff)
• Pärnu mnt 45 (S-Pärnu mnt 1) = Vaestepatuste 4: hävis 1944, praegu Kosmose kino haljasala
• Pärnu mnt 47 (S-Pärnu mnt 3): Frauenstift, hävis 1944, praegu Kosmose kino purskkaev ja tagapool kino ise (kinohoone on osalt Vaestepatuste 6 krundil)
• Pärnu mnt 49 (S-Pärnu mnt 5): hävis 1944
• Pärnu mnt 51 (S-Pärnu mnt 7): hävis 1944
• [algne, kitsas Liivalaia t]
• Pärnu mnt 53 (S-Pärnu mnt 9): kitsas krunt algse, kitsa Liivalaia t maapoolsel küljel, maja lammutati Liivalaia t alguse laiendamisel ja praeguse polütehikumi hoone ehitamisel 1930. aastate lõpus
• Pärnu mnt 55 (S-Pärnu mnt 11): maja lammutati Liivalaia alguse laiendamisel ja praeguse polütehikumi hoone ehitamisel
• Pärnu mnt 57 (S-Pärnu mnt 13): 1930. aastatel rajati senisest tänavajoonest tublisti tahapoole (uus punane joon u 5 m senisest tagapool + väike plats) suur hoone (valmis 1941), kus praegu on Tallinna Polütehnikum (hävis 1944, taastati). Põnev on, et Pärnu mnt laiendamise projektil (1936) läbib uus punane joon ka Lutheri vabriku peahoonet; XX algkooli uus maja ehitati kohe uuele punasele joonele vanast seal 8 m tagapool.
• Pärnu mnt 59 (S-Pärnu mnt 15): XIX/XX saj vahetusel hobupostijaam, 1930. aastatel toidupood ja restoran, hävis 1944
• Pärnu mnt 61 (S-Pärnu mnt 17): hävis 1944, väike puitmaja tänava ääres jäi alles, lammutati 1940. aastate lõpus mäetehnikumi ühika ehitamisel. Muu hulgas oli majas 1939 Nõmme Järve-poolses otsas olnud silikaattellisevabriku kontor.
• Pärnu mnt 63 (S-Pärnu mnt 17a): 1941 elas korteris 1 Heimar Lengi isa ja 1937 elas korteris 9 Tiia Toometi isa; hävis 1944; majas elas lapsena hilisem bussijuht Gordy Jõelaid, kes on kirjutanud noorusmälestused „Õnne peab ka olema”, 2019
• Pärnu mnt 65 (S-Pärnu mnt 19/21): hävis 1944. Algselt käis krunt Veerenni tänavani, tahaossa ehitati 1909 suur puust kirik, hilisema aadressiga Veerenni 4a, ka see põles maha 1944
• Pärnu mnt 67 (S-Pärnu mnt 23/25) = Tatari 66a: mitu maja, sh Lutheri villa (1909–1910, samad arhitektid kui saksa teatril, praegusel Draamateatril), hävisid 1944, Lutheri villa taastati. 1901 olid aadressil Austria-Ungari konsulaat ja Soome Suurvürstiriigi kaubandusagent, alates 1936 Itaalia saatkond, sõja ajal lastehaigla (+ palju elanikke, peamiselt Lutheri vabriku ametnikud)
• [Tatari t]
• Pärnu mnt 69 (S-Pärnu mnt 27): Lutheri vabriku peahoone. Aadress hõlmas põhimõtteliselt kõik, mis oli Pärnu mnt, Kivi (Vineeri), Lõuna ja Tatari tänava vahel, v.a Tatari tänava ääres olnud paar Lutheri elumaja, mis olid Tatari 53. Peale Lutheri tsehhide, kontorite ja töölisruumide (sh laulukoori) olid seal ka postkontor ja toidupood.
• [Vineeri t (varem Kivi t)]
• Pärnu mnt 71 (S-Pärnu mnt 29): suur pargiga krunt, selle keskel lastekodu (maja olemas hiljemalt 1855, lastekodu hiljemalt 1884). Krundi maapoolses osas oli hooneid, mis jäid 1938 sellele ja järgmisele krundile ehitatud koolimaja hoovi ja lammutati alles pärast sõda. 1935 kavatseti rajada läbi krundi uus tänav, aga siis leiti, et parem võiks teha avaliku pargi, sest parke oli ümbruskonnas vähe.
• Pärnu mnt 73 (S-Pärnu mnt 31): krundi hoonestus olemas 1884. 1938–1939 ehitati sellele ja eelmisele krundile uus suur koolihoone (hävis 1944 – suur lõhkepomm purustas klassiruumide tiiva, taastati), kus praegu on Tallinna Ühisgümnaasium ja mille aadress on läbi aegade vaheldunud numbrite 71, 73 ja 71/73 vahel.
• Pärnu mnt 75 (S-Pärnu mnt 33): siit kuni Vana-Lõuna nurgani olid madalad puumajad, mis lammutati alles 1980. aastate alguses (suvel 1982 olid veel mõneti alles, 1983 oli nende asemel trammiring, kus 3. ja 4. liini trammid said uue viadukti ehitamise ajal ringi keerata – uue viadukti linnapoolne ots on mujal (uue Pärnu mnt 88 otsa juures, just seal, kus oli Brežnevi pildiga Pärnu mnt 90a) kui oli vanal (trammidepoo ees), aga maapoolne ots on samas kohas, ja kuigi mäletamisi ehitati uuest viaduktist valmis kõigepealt Lilleküla poolne pikipoolik, kuhu suunati auto- ja bussiliiklus vana viadukti lammutamise ja uue viadukti Veerenni-poolse pooliku ehitamise ajaks – nii et auto- ja bussiliiklus üle viadukti ei katkenud – , taastus trammiliiklus Tondile alles 1984. a lõpus, kui valmis trammitee uue viadukti poolmete vahel). Nr 75 oli 1930 Ruuse sissesõiduhoov, hävis 1944, taastati, lammutati u 1982.
• Pärnu mnt 77 (S-Pärnu mnt 35): lammutati u 1982. Peale eluruumide ka lukkseppatöökoda, pood.
• Pärnu mnt 79 (S-Pärnu mnt 37): lammutati u 1982
• Pärnu mnt 81 (S-Pärnu mnt 39): lammutati u 1982
• Pärnu mnt 83 (S-Pärnu mnt 41): krunt ulatus Lõuna tänavani, majad lammutati u 1982. Aadressil olid eri aegadel leivatööstus ning habemenugade ja žiletiterade teritus. Üksvahe elas seal vanaonu Rudolfi naise poolvend. Uudiskünnise ületas aadress 1928 sellega, et elanik Villem Heringas registreeriti kogemata aadressile S-Pärnu 42 ja politsei avastas, et ta seal üldse ei ela, ning 1942 sellega, et politseikordnik J. Vahtrapuu väitis end politseiametnikuks ja omastas aadressil elanud spekulandi juurest kraami, soovitas jaoskonnas ka kolleegile, et mingu, sealt saab, aga sai selle eest ise 2 aastat.
• Pärnu mnt 85 (S-Pärnu mnt 43): nurgakrunt Lõuna t ristmikul, lammutati u 1982. Kui nüüd õigesti mäletan, toimus sellel aadressil 1936 krimijuhtum, kuidas üks napsilemb isand ei tahtnud joobnud sõpra sisse lasta, käskis tal ära minna, see ei läinud, peremees võttis revolvri ja kõmmutas mitu pauku läbi ukse, saades kaks kuuli ka pihta.
• [Vana-Lõuna t (varem Lõuna t)]
• Pärnu mnt 87 (S-Pärnu mnt 45): Lutheri tootmishoone enne trammidepood (uus mööblivabrik, 1912). Sai 1944 kannatada, taastati.
• Pärnu mnt 89 (S-Pärnu mnt 47): trammidepoo, viimane krunt enne raudteed; praegu Vana-Lõuna 41. Villas krundi keskel (vana kindral v. Helmerseni suvemõis, 1889. a linnaplaanil seda veel ei ole) oli algselt Tallinna XXVII algkool, mis sai 1930. aastatel uueks numbriks XX ja kolis 1939 uude majja Pärnu mnt 71/73. Depoo sai 1944 raskeid kahjustusi, taastati. Tänavaäärsed väikesed majad (3 tk) olid alles veel 1951, tramm sisenes depoohoonesse hoovi kaudu. Hiljem (hiljemalt 1964) oli sissesõit ka otse tänavalt, väikemajad lammutati.
• [raudtee – raudtee ja Kauba tänava vahel oli vasakul ülesõidu vahimaja, majanumbrita]

Paaris numbrid

• Tõnismäe ja Õllepruuli t nurgal oli Tõnismäe 18 (kus XX sajandi alguses oli aastakümneid Türnbaumi viinapood, mille oli asutanud hr Türnbaum, helilooja Konst. Türnpu vend).
• Õllepruuli ja Suur-Ameerika t otsa vahel – praeguse parempoolse bussipeatuse kohal – oli väike plats, kus oli 1930 taksopeatus. Suur-Ameerika t Tõnismäe poolne ots ei olnud samal trassil kui praegu: tänav tegi järsu jõnksu ja oli samas sihis kui Pärnu mnt Roosikrantsi ja Vaestepatuste t vahel. S-Ameerika t ots ei ulatunud otse Pärnu maanteeni (vaid selle platsini), esimene maja paremal (S-Ameerika 2) oli Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi omanduses oleva hotelli Põllumeeste Kodu restoran ja järgmine (S-Ameerika 4) Põllumeeste Kodu hotell ise (hotelli maja taastati pärast sõda ja on suurte uute majade taga Õllepruuli tänavas alles). 
• Pärnu mnt 48 (S-Pärnu mnt 2) oli pärast platsi, hävis 1944; praegu on selle kohal (endisest tänavajoonest üle 10 m tagapool) uus suur maja
• Pärnu mnt 50 (S-Pärnu mnt 4): hävis 1944
• Pärnu mnt 52 (S-Pärnu mnt 6): hävis 1944
• Pärnu mnt 54 (S-Pärnu mnt 8): hävis 1944
• Pärnu mnt 56 (S-Pärnu mnt 10) = Väike-Ameerika 2: hävis 1944
• [V-Ameerika t, umbes samas kohas kui praegu]
• Pärnu mnt 58 (S-Pärnu mnt 12) = Väike-Ameerika 1: rohupood, 1930. aastateni Mirme sissesõiduhoov, hävis 1944
• Pärnu mnt 60 (S-Pärnu mnt 14): maja olemas hiljemalt 1872, XX saj alguses uus maja, hävis 1944. 1920. aastate algul pidas seal poodi Anton Kultas, kohvikupidaja Nikolai Kultase isa, 1930. aastatel oli seal pagaripood; krundil oli veel akutöökoda, mineraalveetööstus, juuksur, tarvitajateühisuse „Oma” koloniaalpood ja üksvahe ka „Oma” kontor, seebi- ja keemiatehas, jalatsitööstus.
• Pärnu mnt 62 (S-Pärnu mnt 16): Kongsi sissesõiduhoov, krundil oli kaua ka tuletikuvabrik, lühemat aega röntgenikabinet, puuhoov, keemiatehas (mis tootis populaarset pesupulbrit „Lumivalg”), karusnahatööstus, kaltsude, seaharjaste, loomakarvade ja muu prahi kokkuost (aga kaltsude sortimiseks linnavalitsus luba ei andnud – ikkagi elumajade vahel), vihmavarjude parandus, moeäri, saapapood, kirjatarvete pood, rauapood; Ivalo Randalu esimene kodu Tallinnas; hävis 1944
• Pärnu mnt 64 (S-Pärnu mnt 18): maja olemas hiljemalt 1849, XVI algkool, kool oli seal veel 1948, lammutati 1959
• Pärnu mnt 66 (S-Pärnu mnt 20): maja olemas hiljemalt 1872, lammutati 1963. Uus sama numbriga maja ehitati u 1960 vanast tänavajoonest u 30 m tahapoole, elanikud kolisid sisse 1962. a lõpus. Vanas majas oli riide- ja pudupood, kübarapood, rauapood.
• Pärnu mnt 68 (Tatari t otsa vastas; S-Pärnu mnt 22): Suur-Pärnu apteek, lammutati 1963. 1939. aasta suvest on majast ja õuest apteeker Joh. Koitmetsa värvilisi slaide. Veel 1920. aastatel oli aadressil sissesõiduhoov: u 1923 pildistatud kolmest Lutheri vabriku õhuvaatest kahel seisab hoovis hobune vankriga. 1930. aastatel pidasid apteeki Joh. Koitmets ja Olimpiada Kann-Tusti, kes oli Eesti esimene naisproviisor, tema isa oli Muhu õigeusuköster, kelle 8 lapsest said 4 kõrghariduse. Joh. Koitmetsa naisel Jennyl olid I abielust kaksikud tütred, kellest ühest sai meditsiiniteadlane (ja psühhiaater Jüri Saarma ema) ning teisest hüdrobioloog ja hüdrokeemik. Aadressil olid veel mööblitöökoda, keevitustöökoda, kudumistöökoda ja pudupood, sepikoda ja saapaliistutöökoda.
• Pärnu mnt 70 (S-Pärnu mnt 24): üsna ulatuslik krunt, mitu väikest maja, lammutati 1963. Ainsad käitised oli pesurullitöökoda (vändaga aetavad, hammasratasülekandega, 2 või 3 rulli) ja kullassepatöökoda.
• Pärnu mnt 72 (S-Pärnu mnt 26): lammutati 1963. 1930. aastatel oli aadressil söökla, veel olid muidugi ka siin rauapood ja toidupood.
• Pärnu mnt 74 (S-Pärnu mnt 28): Tsõpukovide maja: kinnistu viimane omanik oli 1940 plekksepp, vabatahtlik tuletõrjuja ja ühiskonnategelane Simon Tsõpukov; lammutati 1963. Peale ümbruskonnas tavaliste puitmajade oli kinnistul ka kahekordne kitsas kivimaja, otsaga tänava poole. Käitistest oli sel aadressil olnud kohvik ja pagaripood.
• Pärnu mnt 76 (S-Pärnu mnt 30) = Luha 43: kogu hoonestus olemas 1884, lammutati 1963. Uus sama numbriga maja ehitati u 1960 vanast tänavajoonest u 30 m tahapoole. Vana hoonestus oli tänava ääres kaks puitmaja ja õues tänavate suhtes veidi viltu pikk madal kivimaja, mis lammutati enne uue nr 76 ehitamist. Aadressil oli ambulatoorium, majatarvete pood, Lindenbaumi sissesõiduhoov, pesupood, pärast sõda postkontor.
• [Luha t, mille ots oli kuni vanade majade lammutamiseni väga kitsas – majast majani 9 m, praeguse Pärnu mnt 78 ja 80 vahel on 23 m]
• Pärnu mnt 78 (S-Pärnu mnt 32a) = Luha 42: lammutati 1963. Al. Kraani rohupood.
• Pärnu mnt 80 (S-Pärnu mnt 32b): lammutati 1963. Uus sama numbriga maja ehitati uuele tänavajoonele 1986. Vanas majas koloniaalpood, kaalutöökoda, fotograaf.
• Pärnu mnt 82 (S-Pärnu mnt 34, 1930 S-Pärnu mnt 30): krahv Heydeni villa, maja olemas hiljemalt 1807. Suur pargiga krunt, maja põles 1957, park likvideeriti ja aed lammutati 1963. Kuni Saksamaale minekuni 1939 olid omanikud vanapreilid Henriette ja Caroline Mayer; Mayerite maavaldus ulatus XIX sajandil kuni praeguse Tulika tänavani. 1937 ületasid majaomanikud uudiskünnise inetu plangu ehitada laskmisega ilma linnavalitsuse loata ja 1938 lehmakuuriga vastu Planeedi tänavat (koos sõnnikuhunniku ja suvel kärbestega). Pärast preilide lahkumist Saksamaale tegutses majas muu hulgas palvemaja. 1940 võttis politsei kinni daami, kes murdis aias elupuudel oksi, ning kutseline varas Villiam Klenner varastas eeskojast põdrasarved ja müüs need lähedal vanakraamipoes 75 sendi eest. Majas oli muidu 7 korterit ja seal elas ka palju muud rahvast, sh kolmeliikmeline Pungade pere, kus isa oli eestlane, ema venelane ja poeg sakslane.
• Pärnu mnt 84 (S-Pärnu mnt 36): lammutati 1963. Kolm maja: tänava ääres vana puitmaja (olemas 1825) ja kahekordne kivimaja, hoovis vastu Pärnu mnt 84 kinnistut ühepoolse pultkatusega kahekordne maja, kõik aknad põhjakaarde. Kinnistu oli aastaks 1825 eraldatud Pärnu mnt 82 krundi nurgast ja hoov oli tilluke, kuigi seal oli läbi aegade mitu käitist: hauaristide töökoda, lukksepa- ja sepatöökoda, „igatsugu riidewärwimine, pressimine ja schäärimine”, kiosk ja toidupood, üks neljast Tallinna kübaravabriku käitisest, nahksepp, ämmaemand, velsker, õmbleja, rätsep.
• Pärnu mnt 86 (S-Pärnu mnt 38): olemas 1825, hävis 1944, taastati, lammutati 1963. Aadressil on olnud kõike: juustest esemete valmistamise töökoda, habemeajaja, söökla, toidupood, puuviljapood, kingsepp, vanarauahoov; elanike ametite seas on olnud – samal ajal – voorimees, konstaabel ja hiromant.
• Pärnu mnt 88 (S-Pärnu mnt 40): hävis 1944, taastati, lammutatud. Ainus käitis aadressil oli lapsevankritöökoda.
• Pärnu mnt 90 (S-Pärnu mnt 42): vana maja lammutati 1966, uus (90a, millel rippus 1970. aastatest novembrini 1982 Brežnevi pilt) lammutati 1983
• Pärnu mnt 92 (S-Pärnu mnt 44): hoonestus olemas 1855, kinnistu tagaosas nelinurkne saarega tiik (alles veel 1889), lammutati 1960. aastate lõpus (kaks puitmaja kahe 1930. aastate moodsa korrusmaja vahel)
• Pärnu mnt 94 (S-Pärnu mnt 44a): kaks maja üksteise taga, uus ehitati 1939, enne sõda öeldi aadressiks vahel ka Pärnu mnt 92; lammutati u 1983. Vanas ja uues majas oli David Dorfmanni plekitöökoda, uues oli tööstuskaupade pood, pudupood jne.
• [Koidu t]
• Pärnu mnt 96 (S-Pärnu mnt 46): uus maja valmis 1936, moodne saun valmis 1939, hävis 1944, taastati, lammutati 1982. Saun oli majas kuni lammutamiseni, maja jäi krohvimata. 1941 elas korteris 4 diplomaat Georg Meri perega; sellelt aadressilt on kuulutus 8.7.1940 Päewalehes: „Vajatakse suveks maale vilunud lapsehoidjat. Hea palk.” – aga ei ole täpselt teada, kas tingimata Georg Meri perelt, sest teade tema perest siin aadressil on VI 1941, kuid veel I 1940 elas pere Nõmmel Kaare 13.
• Pärnu mnt 98 (S-Pärnu mnt 48): väike puitmaja, lammutati 1982 veidi pärast Pärnu mnt 96 lammutamist.
• Pärnu mnt 100: väike maja veidi enne Raudtee tänava nurka, 1958 alles, 1960 lammutatud.
• [Tehnika t (varem Raudtee t, mille majanumbrid muutusid mitu korda, viimati algasid Pärnu mnt poolt ja olid ühepoolsed, ainult paremal (linna pool) paaritud ja paaris numbrid järjest)]
• [Raudtee t ja raudtee vahel haljasala]
• [raudtee]

K, 4458. päev: rongipiletid

Tööl, lõuna ajal jaamas rongipiletid, jaama leivapood, õhtul jalgrattaga koju.

Koduloolistes uuringutes selgub, et Herne tänaval olid majanumbrid kuni 1939 tagurpidi ja vanaema tädi maja seega ei olnud mitte hilisema juurikapoe kohal (mis maja ehitati veidi hiljem), vaid on Veerenni nurgast teine maja, täitsa alles ja olen sellest möödunud vähemalt 40 000 korda.

T, 4457. päev: teisipäev

 Tööl.

E, 4456. päev: esmaspäev

 Tööl, söömas, majandustarvete pood, õhtul metsas.

P, 4455. päev: pühapäev

 Lõuna restoranis Park.

L, 4454. päev: laupäev

Päeval poes.