Tähtsa päeva puhul tõlgin ühe tarbeteksti naljameelel selliseks, mis kindlasti meeldiks omasõnaihalejatele, eemaldades sealt kõik võõrsõnad, tõlkides need uudissõnadeks. Tõlkelaenud jäävad (nt sõna „võõrsõna” on tõlkelaen, < de:
Fremdwort), võõrkeele sõnade eeskujul tuletatud omasõnad ka (nt „vastutus” < fi:
vastuu). Võõrnimed mugandan samuti (Euroopa → Õhtumaa). Aga seda, kui vana keelt kasutada, ma välja ei mõtle (< de:
ausdenken), et oleksid rahul ka need, kelle arust mida vanem, seda parem. A-mitmus, vana kirjaviis (< gml:
Wys, de:
Weise), Masingu-eelne õ-tus, Koelli-aegne „ninck” – ühed head kõik.
No comments:
Post a Comment